Kirjalik pretensioon aitab kahju nõuda

Maja renoveerimisel telliti Rakvere firma Tallinna müügiesinduselt puituksed ja -aknad. Akende puhul ületati tellimuskinnitustele märgitud tarnetähtajad 10 päevaga. Korralikke uksi pole firma suutnud seni valmis teha. Esimesel katsel saadeti kliendile valed uksed. Teisel katsel osutus töö praagiks, mida tunnistas ka valmistaja. Kuuest uksest sobis ette panna ainult üks.

Uksi ja aknaid valmistava firma juhatuse esimees tunnistas, et Tallinna esinduse ja Rakvere tehase vaheline side on lünklik. Juhatuse esimees lubas reedeks vead parandada ja kliendile lõpuks kõlblikud uksed tuua. Samuti kinnitas ta, et on nõus hüvitama kahjud.

Kuidas peab klient käituma, kui probleem ei lahene? Kas kirjalik tellimiskinnitus on piisav dokument kahjude sissenõudmiseks? ÄP

Tarbijakaitseseaduse §5 ütleb, et müüja ja tarbija vaheline leping, mida ei täideta tarbija juuresolekul, tuleb sõlmida kirjalikult. Kuna seda ei ole, on kliendil võimalus esitada müüjale kirjalik pretensioon. Teiste dokumentide puudumisel saab see pretensioon edaspidise asjaajamise alusdokumendiks.

Pretensiooni tuleb kronoloogilises järjekorras kirja panna kõik toimunud jutuajamised, suulised lubadused jne.

Tarbijakaitseseaduse järgi on müüja kohustatud hüvitama tarbijale moraalse ja materiaalse kahju. Moraalse kahju mõõdupuuks saab olla ainult inimese südametunnistus. Materiaalne kahju on kõik, mille eest on makstud, aga ei ole saadud teenust.

Pretensioonis tuleb näidata, millisel kujul tarbija hüvitust soovib. Võib nõuda, et mingi osa teenusest osutatakse tasuta (teise poole kulul) või määrata viivised/leppetrahvid.

Kokkuvõtteks. Kliendil tuleb kätte võtta paber ja pliiats ning panna kronoloogilises järjekorras kirja:

- mida ja millisest firmast telliti

- milline oli tarnetähtaeg

- kas sellest peeti kinni

- kas valmistatud toode oli praak

- kas saavutati mingeid kokkuleppeid

- millised olid uued tarnetähtajad

- kas uutest tähtaegadest peeti kinni.

Teha ettepanek:

- sõlmida korrektne leping või

- seoses tekkinud kuludega soovida nende hüvitamist.

Tarbija ja müüja vaheline kirjalik leping peab sisaldama:

- Lepingu pooled. Selgelt peab olema kirjas, kes lepingu sõlmivad ja kes täidavad.

- Lepingu objekt. Tuleb märkida, mida konkreetselt remonditakse -- katust, korstent, ühte tuba jne.

- Kes muretseb remondimaterjalid ja millised on nende tarnimise tähtajad. Sanktsioonid tähtaegadest kinnipidamata jätmisel.

- Töö valmimise ja üleandmise kirjalik fikseering.

- Teenuste eest arveldamise kord. Kas makstakse kogu summa korraga või osade kaupa, jne.

- Kohustuste täitmise tagamine.

- Lepingu ennetähtaegne lõpetamine.