• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Likviidsuskriis langetas pangaaktsiate hinda

    Tallinna börsi, eriti pangaaktsiaid eile hommikul tabanud hinnalangust põhjendas Hansapanga osakonnajuhataja Tõnu Pekk BNSile väikeinvestorite müügisurvega.
    Singi ütlusel ei mõjuta väikeinvestorid oluliselt turgu, mõjutada turgu ühes või teises suunas on suurte institutsionaalsete investorite mängumaa.
    Singi märkis, et viimasel ajal on kahtluse alla seatud Eesti krooni usaldusväärsus ja tõenäoliselt lähevad intressimäärad veel kõrgemale.
    Kuna raha paigutatakse ikka sinna, kus see rohkem teenib, voolab see nüüd väärtpaberitest välja, sest aktsiatega teenib lühiajaliselt poole vähem, lisas Singi.
    Singi lausus, et eeskätt ründavad Eesti krooni spekulandid.
    Äripäeva analüütik Toomas Truuverk ütles, et oma osa eile börsi tabanud hinnalanguses andis ka kahtlus, et Ühispank peab Eesti Panga kehtestatud kapitali adekvaatsuse normatiivi täitmiseks korraldama aktsiaemissiooni. «Kui kõik pangad korraldavad emissioone, ei jätku Eesti turul vajalikul hulgal vahendeid. Sellises rahanappuses ei suudeta paratamatult senist hinnataset hoida,» lisas ta.
    Singi sõnul oleneb praeguse hinnalanguse kestus sellest, kui kiiresti taastub usk krooni ja raha tuleb kohalikule turule juurde.
    Langus ei saa väga pikalt kesta. Kui intressimäärad lähevad väga kõrgele, siis tulevad nad lõpuks ka alla, kinnitas Singi.
    Eile langes Tallinna väärtpaberibörsil enim Forekspanga aktsia sulgemishind, mis jõudis 224,5 krooni tasemele, mis on 7,4 protsenti ehk 18 krooni madalam kui esmaspäeval. Ühispanga aktsia langes eile seitse ja Tallinna Panga aktsia 5,45 protsenti. ÄP indeks langes eile 2,82 protsenti. Rahaturu intressimäärad rekordkõrgusel
    Pankadevahelise rahaturu intressimäärad tõusid jätkuva likviidsete vahendite puuduse tõttu sel nädalal rekordkõrgusele.
    Pankadevahelise laenuturu ühe nädala intress tõusis võrreldes eelmise nädalaga 1,86 portsenti tasemele 8,06.
    «Ootasime sel nädalal likviidsusprobleemidele leevendust, kuid eile saime kinnitust selle kohta, et uut raha kohe tulemas ei ole,» ütles Hansapanga intressitoodete osakonna juhataja Erkki Raasuke. «Oli näha, et viimased kaks nädalat püsinud intressitasemed on vale koha peal ja kui me proovisime selle intressiga raha kokku laenata, tõusid intressid 15 minutiga praegusele tasemele,» rääkis ta.
    Raasukese sõnul on asjad halvad, sest ka Ühispanga sissetoodud raha pole turu likviidsust parandanud ning järgmiste summade saabumiseni võib minna veel hulk aega.
    Ühispanga rahaturgude juhi Andres Ojamaa sõnul tegi Ühispank 17. oktoobril Euroopa turgudel esimese 50 miljoni krooni suuruse võlakirjaemissiooni ning sellest rahast on osa ka Eesti turule jõudnud.
    «Siiski polnud see raha nii suur, et võiks Eesti intressimäärasid oluliselt mõjutada. Eesti turu vajadused on praegu tunduvalt suuremad,» rääkis Ojamaa.
    Rahaturul valitseb likviidsuspuudulikkus juba teist kuud järjest ning pikemate laenutähtaegadega kui üleöö ei kaubelda. Seetõttu on kõik intressimäärad, ka kolmekuuline noteering, jõudnud üleööintressidega samale tasemele. BNS
    Pangad kergitavad laenuintressi
    Kroonilaenude kaalutud keskmine intress tõusis septembris 0,6 protsendipunkti 10,6 protsendini.
    Kommertspankadest kuu jooksul ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude keskmine intress tõusis teist kuud järjest. Võrreldes mullu septembriga on intress siiski langenud 3,8 protsendipunkti.
    Lühiajaliste kroonilaenude keskmine intress moodustas Eesti Panga andmetel septembris 10,7% ning pikaajaliste kroonilaenude keskmine intress 10,2%.
    Lühiajaliste kroonilaenude intress tõusis kuu jooksul 1,6 protsentipunkti, pikaajaliste oma langes septembris 2,0 protsendipunkti. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.