Likviidsuskriis langetas pangaaktsiate hinda

Tallinna börsi, eriti pangaaktsiaid eile hommikul tabanud hinnalangust põhjendas Hansapanga osakonnajuhataja Tõnu Pekk BNSile väikeinvestorite müügisurvega.

Singi ütlusel ei mõjuta väikeinvestorid oluliselt turgu, mõjutada turgu ühes või teises suunas on suurte institutsionaalsete investorite mängumaa.

Singi märkis, et viimasel ajal on kahtluse alla seatud Eesti krooni usaldusväärsus ja tõenäoliselt lähevad intressimäärad veel kõrgemale.

Kuna raha paigutatakse ikka sinna, kus see rohkem teenib, voolab see nüüd väärtpaberitest välja, sest aktsiatega teenib lühiajaliselt poole vähem, lisas Singi.

Singi lausus, et eeskätt ründavad Eesti krooni spekulandid.

Äripäeva analüütik Toomas Truuverk ütles, et oma osa eile börsi tabanud hinnalanguses andis ka kahtlus, et Ühispank peab Eesti Panga kehtestatud kapitali adekvaatsuse normatiivi täitmiseks korraldama aktsiaemissiooni. «Kui kõik pangad korraldavad emissioone, ei jätku Eesti turul vajalikul hulgal vahendeid. Sellises rahanappuses ei suudeta paratamatult senist hinnataset hoida,» lisas ta.

Singi sõnul oleneb praeguse hinnalanguse kestus sellest, kui kiiresti taastub usk krooni ja raha tuleb kohalikule turule juurde.

Langus ei saa väga pikalt kesta. Kui intressimäärad lähevad väga kõrgele, siis tulevad nad lõpuks ka alla, kinnitas Singi.

Eile langes Tallinna väärtpaberibörsil enim Forekspanga aktsia sulgemishind, mis jõudis 224,5 krooni tasemele, mis on 7,4 protsenti ehk 18 krooni madalam kui esmaspäeval. Ühispanga aktsia langes eile seitse ja Tallinna Panga aktsia 5,45 protsenti. ÄP indeks langes eile 2,82 protsenti. Rahaturu intressimäärad rekordkõrgusel

Pankadevahelise rahaturu intressimäärad tõusid jätkuva likviidsete vahendite puuduse tõttu sel nädalal rekordkõrgusele.

Pankadevahelise laenuturu ühe nädala intress tõusis võrreldes eelmise nädalaga 1,86 portsenti tasemele 8,06.

«Ootasime sel nädalal likviidsusprobleemidele leevendust, kuid eile saime kinnitust selle kohta, et uut raha kohe tulemas ei ole,» ütles Hansapanga intressitoodete osakonna juhataja Erkki Raasuke. «Oli näha, et viimased kaks nädalat püsinud intressitasemed on vale koha peal ja kui me proovisime selle intressiga raha kokku laenata, tõusid intressid 15 minutiga praegusele tasemele,» rääkis ta.

Raasukese sõnul on asjad halvad, sest ka Ühispanga sissetoodud raha pole turu likviidsust parandanud ning järgmiste summade saabumiseni võib minna veel hulk aega.

Ühispanga rahaturgude juhi Andres Ojamaa sõnul tegi Ühispank 17. oktoobril Euroopa turgudel esimese 50 miljoni krooni suuruse võlakirjaemissiooni ning sellest rahast on osa ka Eesti turule jõudnud.

«Siiski polnud see raha nii suur, et võiks Eesti intressimäärasid oluliselt mõjutada. Eesti turu vajadused on praegu tunduvalt suuremad,» rääkis Ojamaa.

Rahaturul valitseb likviidsuspuudulikkus juba teist kuud järjest ning pikemate laenutähtaegadega kui üleöö ei kaubelda. Seetõttu on kõik intressimäärad, ka kolmekuuline noteering, jõudnud üleööintressidega samale tasemele. BNS

Pangad kergitavad laenuintressi

Kroonilaenude kaalutud keskmine intress tõusis septembris 0,6 protsendipunkti 10,6 protsendini.

Kommertspankadest kuu jooksul ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude keskmine intress tõusis teist kuud järjest. Võrreldes mullu septembriga on intress siiski langenud 3,8 protsendipunkti.

Lühiajaliste kroonilaenude keskmine intress moodustas Eesti Panga andmetel septembris 10,7% ning pikaajaliste kroonilaenude keskmine intress 10,2%.

Lühiajaliste kroonilaenude intress tõusis kuu jooksul 1,6 protsentipunkti, pikaajaliste oma langes septembris 2,0 protsendipunkti. BNS