Arvo Sarapuule on Maapank pere äri

Ehitusharidusega Arvo Sarapuule tähendab Maapanga tegevjuhi koht otsekui pereärisse asumist. Tema perekonnatuttav on Maapanga nõukogu esimees Malle Eenmaa, tema väimees Margo Tomingas kuulub Maapanga juhatusse ja abikaasa Kersti juhib Maapanga Paide filiaali. Malle Eenmaa poeg Sven heidab silma aga Sarapuu teisele tütrele. Arvo Sarapuu väidab, et ta tunneb Maapanka piisavalt hästi selleks, et teada, mida see pank vajab. ?Pangal on vaja ühte inimest, administraatorit, kes edasi läheb,? leiab ta. Samas toob ta esile ka Maapanga nõukogu esimehe Malle Eenmaa rolli, kes seisis nelja panga liitmise taga Maapangaks 1995. aasta lõpul. Endise maavanemana on Arvo Sarapuul oma ettekujutus pangandusest. Selle järgi näitab panga tugevust see, kui tugev on pank sisemiselt, kui kindel on ta klientide jaoks ja kui edasipüüdlikud on ettevõtte töötajad.

Sarapuu ei ole mees metsast, kinnitavad teda lähedalt tundvad inimesed. Samaaegselt TPI ehituserialal õppimisega juhtis ta Paide suuremaid ehitusettevõtteid, mille järel upitas kohalik Rahvarinne ta EKP Paide rajoonikomitee esimeseks sekretäriks.

Koos Sarapuuga Paides K-Keskuse ehitanud Raivo Tammiste ei oska oma endise äripartneri kohta ühtegi halba sõna lausuda. ?Muud ei oska ma midagi öelda, kui et mõned panevad pahaks, et ta omale maksumaksja raha eest kalli auto ja kontorisisustuse on muretsenud,? lausub Tammiste. Ta ei saa aru, kust on Sarapuu saanud multimiljonärikuulsuse.

Igal juhul pole K-Keskus 11 000 elanikuga Paide linnas selline kullaauk, mis metsikult kasumit toodaks, räägib Tammiste. Maapangast neli aastat tagasi laenuks võetud viie miljoni krooni tagasimaksmist alustas K-Keskus maksegraafiku järgi alles tänavu.

Praeguseks on Sarapuu talle kuuluvad K-Keskuse aktsiad võõrandanud ühele oma sugulasele, sest ta ei pea eetiliseks omada samaaegselt Maapanga juhtimisega osalust mõnes teises ettevõttes. Kui palju tema aktsiad K-Keskuses ja Maapangas väärt on, ei soovi Sarapuu avaldada. Paide suurima kaubanduskeskuse K-Keskus suuromanik on Sarapuu endine nõunik maavalitsuses Oskar Teder.

Arvo Sarapuu paljukritiseeritud auto on Honda Legend, mille turuhind on 570 000 krooni. Järva maavalitsus ostis tuttuue auto üle 200 000 krooni võrra odavamalt, 350 000 krooni eest, räägivad linnaelanikud. Tegelikult rendib maavalitsus autot 8000 krooni eest kuus.

Sarapuu sõnul on Honda turvalisem kui sama kallid Mercedes või BMW.

Sarapuu luksuslik kontorisisustus Paides jääb märgatavalt alla Maapanga juhatuse esimehe kabinetile RETi kvartalis Tallinnas.

Arvo Sarapuu kasutab sisseostude tegemiseks Hoiupanga või Ühispanga krediitkaarti, kuid ta on kindel, et lähemas tulevikus saavad ka Maapanga kliendid endale oma krediitkaardi. ?Täna võib öelda, et nelja panga liitmine on lõpule jõudnud ja edasi saadab panka senisest kiirem areng,? ütleb Sarapuu.

Maapanga juhatuse nõunik ja avalike suhete korraldaja Urmas Glase leiab, et Sarapuul on väga selge ettekujutus sellest, kuhu ta tahab jõuda. ?See on panga kasvamine kontserni skeemi järgi,? võtab Glase kokku Maapanga uue kreedo. Kontserni kuuluksid peale panga enda ka postipangandusteenused, liisingutegevus ja kindlustus, lisab Glase.

Glase on Arvo Sarapuu usaldusisik, kellega ta on puutunud tihedamalt kokku paar viimast aastat, kui Glase töötas Järva Teataja vastutava väljaandja ja Kaubalehe tegevtoimetajana.

?Ta on meie Janek Mäggi,? ütleb Sarapuu muheledes. Samas tunnistab värske pangajuht, et Glasest ei saa mingil juhul mäggilikku action-kangelast. Edaspidi hakkab Glase korraldama Maapanga suhteid avalikkusega, senine panga avalike suhete juht Madis Salum keskendub rohkem firmasiseste suhtlemiskanalite hoidmisele.

Arvo Sarapuu on kindel, et lähemas tulevikus suudab Maapank iseseisvalt hakkama saada.

?Kui juba Hoiupank märkas, et Maapangal on hea arenguperspektiiv, miks ei võiks me siis ise seda kasutada,? kummutab Sarapuu jutud Maapanga võimalikust liitumisest Hoiupanga või Ühispangaga.

?Selles pole ka midagi halba, kui keegi meid osta soovib,? jätkab Sarapuu. Ta toob enda meelest sobiva näite selle kohta, kuidas Hansapanga eesmärk on samuti olla sedavõrd hea pank, et kõik sooviksid tema aktsiaid osta.

Iseseisva pangana jätkamise ideed toetab Sarapuu sõnul Maapanga professionaalne meeskond, mis ei jää alla teiste juhtivate pankade omale.

Sarapuu kinnitab, et Maapanga vana juhatus jääb ametisse, küll on tal aga kavas teha mõningaid muid ümberkorraldusi pangas. Muudatused Maapanga struktuuris peavad Sarapuu nägemuse kohaselt toetama parimate töötajate arengut ja nende karjääri panga sees.

Kindlasti on Maapangal kavas tulevikus suurendada panga kasumit, mis jääb käesoleval aastal 25 miljoni krooni piiresse, ütleb Sarapuu. Tänavune kasum on Maapangale ilmselgelt nigel tulemus, sest varade mahu poolest Maapangast väiksem ERA Pank teenib sellel aastal prognooside kohaselt ligi 40 miljonit krooni puhaskasumit.

Kuidas hakkab Maapank tulevikus kasumit tootma, ei taha Sarapuu praegu veel öelda. Ta vihjab, et Maapank kavatseb juba lähiajal alustada oma tegevust Venemaal ja pikemas perspektiivis ka teistes Balti riikides.

?Sellise panga nagu ostis Hoiupank Moskvas, võiksime meie osta kohe,? väidab Sarapuu. ?Küsimus pole aga mitte panga ostmises, vaid selles, kuidas me seda turgu tunneme ja kuidas suudame seal hakkama saada.?

Sarapuu meelest peaks Maapanga ettevalmistused välisturgudele laienemiseks olema senisest palju paremad. Kui vastav ettevalmistus on tehtud, võib pank asuda Lätis ja Leedus oma maapangandusalaseid teadmisi ja oskusi müüma, leiab Sarapuu.

Kas panga asutamine Venemaal pole Maapangale mitte liiga riskantne samm? Ei ole, vastab Sarapuu, sest Maapangal on piisavalt tarkusi ja kogemusi. Juba praegu tegutseb Maapank edukalt Venemaa rahaturgudel, väidab Sarapuu. Ida pool on pangal kavas haarata ka osa Ukraina rahaturust.

Välismaale laienemise kõrval aitab pangajuhtide arvates Maapangal suuremat kasumit teenida ka pangakontorite reform. Reformimine pole üles ehitatud pangakontorite kaotamisele, vaid nende tegevuse parandamisele, ütleb Sarapuu.

Maapanga Paide kontoris töötava abikaasa Kersti kaudu teab ja tunneb Sarapuu enda sõnul seda, mida panga kontorites tehakse ja kuidas kontorite tööd parandada.

Maapank tahab viia rohkem investeeringuid ka maapiirkondadesse, millest loodetakse tulevikus suuremat tulu saada, lausub Sarapuu.

Järgmine aasta tõotab Maapangale murranguline tulla, teab Arvo Sarapuu. Ta on rahul, et see pakub talle uue väljakutse, ja ta kinnitab, et ei kavatse enne pangast lahkuda, kui on vedanud selle börsile.

Tegelikult peaks Maapanga aktsiaga juba praegu Tallinna börsil kaubeldama. Pank põhjendab viivitust börsile minekuga juhtkonnavahetusega, kuid esimest korda börsi noteerimiskomisjonile taotlust esitades tegi noteerimiskomisjon Maapangale tõsiseid etteheiteid ja polnud nõus Maapanga taotlust börsi lisanimekirja arvamiseks arutama enne lisaandmete esitamist panga poolt. Maapank pole börsile siiani täiendavaid andmeid esitanud, kuigi börsile prooviti pääseda sellel aastal veel teinegi kord.

Arvo Sarapuu hindab kõigis oma ettevõtmistes pere osatähtsust. Tulevikku ja võimalikku kogu perega Tallinna kolimist silmas pidades ostis ta juba enne Maapanga juhatuse esimeheks saamist suurema korteri Kadriorgu. Samas hoiab Sarapuu lahti ka tagaukse võimaliku tagasipöördumise jaoks Järvamaale, tehes vabadel nädalavahetustel remonti senises elukohas koolimajast ümber ehitatud hoones Paide külje all.