Pensionireformi eelnõu läks kooskõlastusringile

Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm ütles, et kuigi seaduse järgi on sotsiaalministeeriumil kooskõlastamiseks kümme tööpäeva, palub rahandusministeerium eelnõu läbi vaadata kiirendatud korras. Eelnõu peab jõudma valitsusse 19. novembriks ja saama veel enne seda kooskõlastuse ka justiitsministeeriumilt, teatas Urm.

Pensionifondide seaduse rakendusosas on ette nähtud investeerimisfondide seaduse, kindlustusseaduse, tulumaksuseaduse ja riigilõivu seaduse muutmine ja täiendamine. Seaduse jõustumisajaks on tekstis märgitud 1. jaanuar 1998.

Peaministri majandusnõuniku Ardo Hanssoni juhtimisel valminud kontseptsiooni kohaselt tugineb tulevane pensionisüsteem kolmele sambale. Riigipension säilib, kuid muutuvad selle maksmise alused. Kohustuslik pensionikindlustus peab käivituma orienteeruvalt 2001. aastal, vabatahtlik pensionikindlustus järgmisel aastal.

Vabatahtliku pensionikindlustuse atraktiivsemaks muutmiseks vabastab riik tulumaksust 15 protsenti inimese brutopalgast, kui see läheb pensionifondi või -kindlustusse, maksustades hiljem 10protsendilise tulumaksuga sellelt palgaosalt tehtud pensioniväljamaksed.

Vabatahtliku pensioniskeemi käivitamiseks kavatseb rahandusministeerium peale kindlustusseltside ellu kutsuda pensionifondid, mille valitsemise õiguse saavad eelnõu järgi senised fondivalitsejad, kui nende omakapital on vähemalt viis miljonit krooni või kaks protsenti valitsetavate pensionifondide aktivate turuväärtusest.

Alar Urm teatas, et nn kooskõlastusringi ajaks jättis rahandusministeerium endale õiguse teha jooksvalt täiendusi. Üks neist peaks Urmi sõnul andma ka elukindlustusseltsidele õiguse pensionifonde moodustada. Kuna tegemist on vabatahtliku pensionikogumisega, siis on igal inimesel vaba voli otsustada, kas ta paigutab oma raha fondi või kindlustusseltsi, ütles Urm.

Kindlustusseltside liidu juhatuse esimees Taivo Saar märkis, et rahandusministeeriumist välja läinud eelnõu sätestab pensionifondide ja kindlustusseltside ebavõrdsuse. «Ju siis on fondivalitsejate hääl paremini kohale jõudnud kui seltside oma,» järeldas Saar.

Saare sõnul algab ebavõrdsus juba sellest, et fondivalitseja aktsiakapital peab olema vähemalt viis miljonit krooni, samal ajal kui elukindlustusseltsilt nõuab kindlustusseadus vähemalt 12miljonilist aktsiakapitali.

Saar nentis, et tegelikult ei ole pensionifondidest kõneldes õige kasutada mõistet «kindlustus», sest fond on ainult raha kogumise vahend, samal ajal kui kindlustusseltsid suudavad pakkuda inimestele kaitset mitmesuguste ootamatuste puhuks.

Taivo Saar juhtis tähelepanu eelnõu sätetele, mis lubavad fondivalitsejal trahvida inimest juhtudel, kui tal tekib soov osakud ennetähtaegselt tagasi müüa. Lisaks viitas ta sätetele, mis kohustavad inimese püsiva töövõimetuse saabumise korral kindlustusseltsi jätkama kindlustusmakseid kindlustatu nimel oma reservi arvel, samal ajal kui fond on samasuguses olukorras kohustatud kõigest osakud tagasi ostma.

«Rahandusministeeriumist välja saadetud eelnõu on tervikuna äärmiselt toores ja on täiesti arusaamatu, miks selle menetlemisega nii meeletult kiirustatakse,» märkis Saar.