3. november 1997
Jaga lugu:

Millised need ohud on?

On majanduse ülekuumenemise oht, aga ta on välditav, kui majanduskasvu rahaline tulemus ehk kasum ei kulu tarbimise suurendamisele, vaid investeeringutele. Sellisel puhul pole see üldse hirmus. Eestit on nimetatud Balti mere väikeseks tiigriks. Kui see tiiger ei ole liialt ablas ehk ei kuluta kõike ära kohe rasva minemiseks, vaid kulutab mõistlikult investeerides, siis ta võib üsna kaugele hüpata. Õnneks on luksusautode vaimustuse aeg hakanud mööda saama. Nüüd mõeldakse ka sellele, et sama raha eest saab asja, mis toodab ka edasi. Aina rohkem on neid ettevõtjaid, kes mõtlevad, kas investeerida ja kuhu. Riik näitab praegu mitme sammuga head eeskuju. Näiteks ülejäägiga eelarveprojekt, soov kärpida mittetootlikke kulusid ja investeeringute soodustamine.

Need ohud ei ole praegu eriti aktuaalsed. Majanduses endas on regulatsioonimehhanismid olemas, mis sarnaseid kiireid kasve ja langusi ise kuidagi nivelleerivad. Majandus kasvab kiiresti, see vajab palju ressursse ja pankadel tekkis likviidsuse puudus. See tõstab laenuintresse, mis muudab uued investeeringud kallimaks ja hakkab ise pidurdama tootmise laiendamist. Likviidsuskriisi tõttu tekkis ka langus börsil, mis jällegi annab hingetõmbeaega. Riigipoolne kunstlik sekkumine ja majanduskasvu pidurdamine ei ole efektiivne. Märgid näitavad, et turg on ise leidnud lahenduse ja anname turule võimaluse oma lahendusi proovida. Ärme kiirusta turgu segama. Me elasime läbi suured langused ja sellepärast ei ole meie olukord sarnane heaoluriikidega.

Teatud ohud sellise kasvuga kaasnevad. Üks asi on ülekuumenemise probleem. On juba kätte jõudnud või kätte jõudmas tootmispotentsiaali piir. Eestis on nõudluse kasvu oht seotud eelkõige töö ja pakkumisega. Probleemiks näib olevat tööjõuturu suhteline jäikus ja immobiilsus. Kui tööjõu ja muude tootmisressursside ja -sisendite pakkumine ei tule nõudluse kasvuga kaasa, siis on oht, et tootmissisendite hinnad lähevad kõrgeks ehk palk hakkab meeleheitlikult kasvama. Teine probleem on, et SKT kasvu taga on peale ekspordi kasvu kodumaise nõudluse oluline kasv. Suuremat kulutamist on võimaldanud see, et finantssektori kaudu on tulnud suhteliselt palju raha sisse.

Kiirenenud kasvutempo ja optimism tuleviku suhtes on majanduskasvu tulevikuootused ajanud kõrgele ja tundub, et siin tekivad käärid tegelikult kujuneva kasvu ja oodatud majanduskasvu vahel. Kui tegelik kasv kujuneb oodatust madalamaks, siis tekib tõsiseid raskusi laenude tagasimaksmisega. See viib laenuvõtjad võrdlemisi valusasse situatsiooni ja ka pankade positsioon muutub ebasoodsaks ning pankadel võivad tekkida raskused mitteresidentide ees, kes neile krediidiliine väljastasid.

Sellises majanduskasvus on positiivset poolt kindlasti rohkem kui negatiivset. Eesti puhul peame arvestama, et majandus tuleb välja väga sügavast langusest. Pärast 30% langust ei ole 10% kasv kohutavalt suur. Arvestama peab, et erastamine on lõpetatud ja töötlevas tööstuses on omandi-struktuur saanud selgeks. See on julgustanud investoreid. Oluline on, et 1997. aasta esimesel poolaastal on eksport oluliselt kasvanud. Need on majanduskasvu mootoriks.

Asja teine pool on see, et traditsioonilist katet säästmise ja investeeringute näol on vähem, kui peaks olema, ja küllaltki suur osa kasvust on väljast tulnud rahavoogude tulemus. Kui seda raha kasutatakse Eestis efektiivsemalt kui väljaspool siis on see kasulik.

Muidugi on ka ohumärke. Laenuportfellide oluliselt kiirem kasv võrreldes reaalmajandusega viitab sellele, et ilmselt on halbade projektide osa suurem kui varem. Intressimäärade tõus võib aga seda kasvu pidurdada. Põhiline on, et sellest kasvust ei tohiks eufooriasse sattuda. Muidugi tekitab selline kiire kasv vastuolusid või ebaproportsionaalsusi ja mingit suunamist majandus sellises olukorras vajab.

Jaga lugu:
Hetkel kuum