4. november 1997 kell 22:00

Estikol mitu rauda tules

Estiko aktsiate Tallinna börsil noteerimise esimesel päeval tehti neli tehingut. Aktsia sulgemishinna järgi on Estiko turuväärtuseks ligi 90 miljonit krooni. Estiko nõukogu esimehe Kalju Hellenurme hinnangul aga peaks Estiko väärtus praegu olema umbes 110 miljonit krooni. Hellenurmele kui suurimale aktsionärile kuulub Estiko aktsiatest 11,1 protsenti. Estiko teistele juhatuse, nõukogu ja tegevjuhtkonna liikmetele kuulub 10,1 protsenti aktsiatest.

«Estiko pole firma, kes planeerib järske hüppeid,» iseloomustab Hellenurm. «Meie strateegia on stabiilne kasv.» Kui meenutada hiljutist musta börsineljapäeva, siis just Estiko aktsia oli see, mida suur langus ei mõjutanud. Samas suure tõusu aegadel see aktsia ka tõusis teistega võrreldes vähem.

Väikeaktsionäride esindaja Estiko nõukogus Valve Kirsipuu peab seitse aastat tagasi ostetud Estiko aktsiaid oma parimaks investeeringuks. «Käitusin nagu majandusteadlasele kohane ja hajutasin riske,» meenutab Kirsipuu.

«Ostsin ka näiteks hiljem pankrotistunud Lääne-Eesti Panga aktsiaid. Estiko oli viimane koht, kuhu enne krooni tulekut oma rublasäästud paigutasin.»

Kirsipuu sõnul suutis ta Estiko erastamise ajal talle pakutud kümnest tuhanderublasest Estiko aktsiast osta vaid neli. «Ülejäänud kuus aktsiat ostis ära minu vend,» lisab Kirsipuu. Tema sõnul on Estiko areng selge, see saab üle-eestiliseks. Näiteks rahvusvahelise kauplusteketi Spari kaudu.

Kui Estiko aasta tagasi sai Spari ametlikuks esindajaks Eestis, kavandati kolme aasta jooksul avada kuni 12 kauplust ja saavutada jaemüügi aastakäibeks kuni pool miljardid krooni. Pärast uue struktuuri loomist koos Rotagrupi ASiga peaks Spari ketti kuuluvate kaupluste aastakäive Hellenurme sõnul järgmise aasta lõpuks ulatuma 700 miljoni kroonini. Kauplusi hakkab varustama Rotagrupp, kelle tugevaima küljena nimetab Hellenurm logistikat.

Praegu kuulub Spari ketti kolm Tartu kauplust ja Viimsi vallas Haabneemes asuv kauplus. Tõenäoliselt ühineb ketiga enamik Rotagrupi tütarettevõtetele kuuluvast kümmekonnast kauplusest. Selle aasta lõpus avab uksed Spari esimene supermarket-- Rotagrupile kuuluv Tallinna kesklinna kaubahall. Järgmise aasta märtsi algul saab valmis Estiko ehitatud kaubahall Tallinnas Peterburi maantee lähedal.

Rotagrupile 49% Eesti Spari aktsiate müümise läbirääkimised on veninud ettenähtust pikemaks. «Me ei osanud ette näha nüansse, mis puudutavad eelkõige kolmandaid osapooli,» tõdeb Hellenurm. Tema sõnul ei ole viivituse põhjuseks vaidlused Eesti Spari aktsiate hinna üle. «Estiko ei loobunud hulgikaubandusest raha pärast,» lisab Hellenurm. «See on kontserni saneerimise loogiline jätk.»

Estiko alustas tütarfirmade saneerimisega eelmise aasta lõpus. Kontserni kolmeks põhitegevusalaks on jäänud tootmine, jaekaubandus ja kinnisvara haldamine.

Kiletoodete tootmisega tegeleva ASi Estiko-Plastar tegevdirektori Virve Parve sõnul tõuseb tootmise käive tänavu võrreldes eelmise aastaga 30 protsenti, küündides üle 100 miljoni krooni. Parve andmeil ekspordib Estiko-Plastar 20 protsenti toodangust, peamiselt Lätisse, Leedusse ja tütarfima OY Estiko-Kommerts AB Scandinavian Center kaudu Soome. «Eksport Ukrainasse kasvab pidevalt,» täpsustab Parve. «Venemaa suunda alles arendame.»

Juuli lõpus asutasid Estiko-Plastar ning Lõuna-Eesti ärimehed Vambola Kolbakov ja Veljo Ipits Põlvas ASi Estiko-Raamex, mis hakkab valmistama ja trükkima toiduainetetööstusele fooliumi asendajat, loodussõbralikumat paberkilet. Parve andmeil saadeti 11 miljonit krooni maksev trükiliin Saksamaalt teele nädal tagasi. Kokku investeerib Estiko Põlvasse 15 miljonit krooni.

«Põlvas oli sobiv tootmisruum,» põhjendab Parve asukoha valikut. «Pealegi asub meie ühe toodangu, võipakendi suurtarbija Põlva Piim kiviviske kaugusel.»

Estiko kontserni mullune käive oli 219 miljonit krooni, tänavu plaanitakse jõuda 265 miljoni kroonini. Estiko eelmise aasta puhaskasum oli 7,2 miljonit krooni, millest 70 protsenti andis tootmine. Tänavuseks kasumiprognoosiks on 8,5 miljonit krooni.

Estiko viiest arendusprojektist peab Hellenurm perspektiivseks alles arengustaadiumis olevaid Emajõe ärikeskuse ja Tartu kesklinna kaubahalli projekte.

Toitlustusettevõte Remark, AS Tartu Toidukaubad ja eliitparfüümi jaemüügifirma AS Hollender, mille eesotsas on Kalju Hellenurme poeg Tarmo, on kavas maha müüa. «Ei jõua kõigega ühtviisi hästi tegeleda,» möönab Kalju Hellenurm ja lisab, et müügiraha kulub ära Emajõe ärikeskuse finantseerimiseks.

«Seni on ärikeskust rahastanud Estiko,» räägib Hellenurm järgmist sigaretti läites. «Kui oma rahakott tühi, peame puuduva osa pangast laenama. Kui palju me Hoiu- ja Hansapangast lõpuks laename, ei oska ma täna öelda.»

Tartu maabussijaama asemele kerkiva ärikeskuse esimese etapi maksumuseks koos käibemaksuga kalkuleerib Hellenurm 92 miljonit krooni. Neljateistkorruselise büroohoone peatöövõtja AS EMV on lubanud hoone 69,5 miljoni krooni eest järgmise aasta juuli lõpuks valmis ehitada. Praegu käivad vaiamistööd, kuu aja pärast pannakse nurgakivi.

Ärikeskuse juhataja Rait Abrase sõnul tuleb kaheksakuune mahajäämine detailplaneeringu kinnitamisel ehitusega tasa teha. Imposantse peegelklaasist fassaadiga tornhoone katusele on ette nähtud helikopteri maandumisplats. «Tartus on büroopindu palju,» räägib Abras. «Keskpärast ehitust pole mõtet müüagi.»

Hellenurme andmeil on nad kõrghoone kaheteistkümnest bürookorrusest suutnud eellepingud sõlmida neljale korrusele. Korrusekaupa büroopinna müüki ja renti peab Hellenurm heaks äriideeks. «Loome ostjale ideaalsed võimalused korrusel kõik vastavalt oma vajadustele sättida,» edastab Hellenurm Ameerika pilvelõhkujates nähtut.

Kaubahalli renoveerimiskavadest rääkides tõstab muidu vaoshoitud Hellenurm veidi häält. Tartu linnavalitsuse kaks osakonda ei tea, millega teine tegeleb, selgitab Hellenurm. Kinnisvarafirma AS Arco Vara ostis juuni lõpus kinnisvaraosakonna korraldatud oksjonil 26 miljoni krooni eest kaubahalli. Arco Vara ja Estiko ühisfirma Mileenia Valduse ASi äriplaan näeb ette võtta praeguse 5200 m³ asemel kasutusele 11 000 m³ kaubanduspinda.

Hellenurme sõnul nõuab linnaplaneerimisosakond, et nullkorrusele rajataks parkla ja läbi hoone kulgeks promenaad. «Meie idee on rajada nullkorrusele Spari kauplus ning teine ja kolmas korrus rentida ühele välismaisele kaubamajale,» selgitab Hellenurm.

«Me ei nõua hoonet läbivat promenaadi. Me tahame vaid, et omaaegne Promenaadi tänav saab markeeritud nii hoone sees kui väljas,» tõrjub süüdistusi Tartu linnaplaneerimisosakonna juhataja, linnaarhitekt Uku Põllumaa.

Tartu transpordikeskuse juhataja Sulev Sannik aga kinnitab, et ta ei nõua kaubahalli nullkorrusele parklat. «Ma vaid viitan, et tõenäoliselt ei jätku kaubahalli tulevastele klientidele parkimiskohti,» lisab Sannik.

Hetkel kuum