• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustusmaaklerid otsivad tunnustust

    Kindlustusmaaklerite olemasolu ja tegevus on Eesti avalikkusele veel küllalt tume maa. Kui hommikune post toob firmasse kirja, milles aktsiaselts x pakub abi elu- ja pensionikindlustuslepingute saamisel, tekitab see sageli vaid nõutust.
    Majesteedi Kindlustusmaakleri ASi tegevdirektor Andrus Järve tunnistab, et Eestis on kindlustusmaaklerlus tõesti veel lapsekingades, kuid koos kindlustusturu üldise arenguga ilmub üha rohkem ka maaklereid.
    «Euroopas on riike, kus maaklerid vahendavad 75 protsenti kõigist kindlustuslepingutest,» ütleb Järve. «Miks peaks siis Eestis teisiti olema? Kui kord jalgratas on leiutatud, jääb vaid üle sellega sõita.»
    ASi Eesti Kindlustus marketingiosakonna juhataja Olle Tischleri sõnul on loomulik, et algstaadiumis kujunevad kindlustusturul välja kindlustusseltsid ja neile kuuluvad müügistruktuurid ja alles seejärel saavad tuule tiibadesse maaklerfirmad.
    Tischleri hinnangul müüvad kindlustusmaaklerid praegu umbes ühe protsendi kõigist Eesti kindlustuslepingutest, kuid see protsent kasvab lähitulevikus jõudsalt.
    «Kindlustusmaaklerlus on igati normaalne nähtus,» ütleb Tischler. «Umbusk ja kahtlused ei ole siin küll millegagi põhjendatud.»
    Andrus Järve sõnul on kindlustusmaaklerlus ideaalne äriidee. «Maakleri poole pöördudes ei pea klient sobiva kindlustuslepingu sõlmimiseks ise ringi jooksma,» räägib Järve. «Ta saab korraga kätte kogu vajaliku informatsiooni nii kindlustusfirmade kui -toodete kohta, kusjuures see ei lähe talle midagi maksma, kuna maakler saab oma tasu kindlustusseltsidelt.»
    Järve tõdeb, et mõnedki Eesti kindlustusseltsid suhtuvad maakleritesse veel umbusklikult, mis tõttu siin makstavad komisjonitasud on muu Euroopaga võrreldes üpris nadid.
    Olle Tischler väidab, et komisjonitasud hakkavad suurenema, kui kindlustustooted on välja arendatud, sest siis vähenevad seltside endi müügikulud.
    Ka informatsiooni andmisega ei ole kõik seltsid Järve sõnul veel väga helded.
    «Loomulikult on igal seltsil oma know-how ja omad saladused,» ütleb Järve. «Aga kindlustuse ja eriti pikaajalise elukindlustuse puhul peab klient teadma, kuhu raha paigutatakse, millised on dividendid, mismoodi jaotatakse kasumit, kes on kindlustusfirma taga jne.»
    Järve on veendunud, et pikas perspektiivis aitavad professionaalsed maaklerid kindlustusturgu korrastada, kuna sunnivad seltse avatumaks muutuma ja tooteid arendama.
    «Ükskord jõuame nii kaugele, et alles on vaid tugevad kindlustusfirmad ja tariifid on enam-vähem võrdsed,» sõnab Järve. «Siis saab otsustavaks just kliendiga suhtlemise tase.»
    Andrus Järve rõhutab, et kindlustusmaakler saab pälvida täit usaldust vaid juhul, kui ta on kindlustusseltsidest sõltumatu.
    «Siin ongi erinevus kindlustusagendi ja -maakleri vahel,» ütleb Järve. «Agent esindab ühte seltsi ja üritab seda kliendile n-ö kaela määrida. Maakler peaks püüdma leida kliendile individuaalselt kõige sobivama ja ka kõige soodsama variandi kogu turu ulatuses.»
    Järve meenutab hiljutist juhtumit, kus suurklient soovis sõlmida 1000 töötaja jaoks õnnetusjuhtumikindlustust. Algsete pakkumustega võrreldes langes kindlustuspreemiate summa läbirääkimiste käigus rohkem kui kümme korda.
    «Pikaajaliste elukindlustuslepingute puhul tekib jälle küsimus, mille põhjal teevad mitmekümneks aastaks pakkumusi firmad, kes ise on viis aastat vanad,» märgib Järve. «On selge, et nende arvestused on tehtud puhtalt paberil, mis ei takista aga pakkumast investeeringutuludeks igasuguseid huvitavaid numbreid.»
    Samas tunnistab Järve, et seni ei ole kindlustusvõtjal tegelikult garantiid, et maakler lähtub tema huvidest ja mitte sellest, kui suur on ühe või teise kindlustusseltsi pakutav komisjonitasu. «Kindlustusinspektsiooni soovitusel olemegi hakanud tegema maaklerite liitu,» ütleb Järve. «Kes on liidus, see vastab nõudmistele ja väärib usaldust.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pangaaktsiad ei suutnud Balti börsiindeksit tõusule viia
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.