Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas teie arvates peaks riik ohjama majandust?
Iga ettevõtja toetab ette-võtte tulumaksu kaotamist, arvan ma. See on selge. Aga tahaks sellega seoses öelda, et meil puudub praegu üldse olukorra tegelik analüüs. Siin püütakse tagantjärele mingit pilti kokku panna, aga seda võiks jooksvalt teha. Valitsuse juures või kusagil peaks olema väike analüütikute grupp. See ei pea ilmtingimata valitsuse juures olema, näiteks pangad ühendavad oma jõupingutused, selleks et aru saada, mis majanduses tegelikult toimub. Igasugused tuletõrjepumbad võiksid valmis olla juba enne tulekahju puhkemist. Et mitte siis otsima hakata. Praegu pädev analüüs selle kohta, mis lähema kuu jooksul võib sündida, tegelikult puudub. Kasvõi paar varianti.
Paari kurjakuulutavat ennustust ma olen lugenud, need on nagu üksikud õnnetust vaakuvad varesed. Õmblusel oli skandaalne juhtkiri Postimehes, Hansson on esinenud selliste mõtteavaldustega, aga tegelikult analüüsi kui niisugust ei ole. Kasvõi praegugi -- mida see tähendab, kui on selline aktsiaturu langus. Kas keegi suudaks öelda, et jah, nüüd on niimoodi, nüüd müüvad ära väikeaktsionärid, maht on selline. Võrdlevad numbrid välja tuua, näiteks kuipalju läks raha Eestist välja jne.
Keegi peaks ettepanekutega välja tulema valitsuse poolt. Väga hea, kui nüüd Äripäev tuleb välja ettepanekuga, näiteks kaotada ettevõtte tulumaks jne.
Riik peab nii või teisiti majandust ohjama. Suunab ta seda läbi maksupoliitika või läbi mingi eelistuste tegemise, või poliitilisel taustal, see on üks tema tegevusi, selle määravad ära parlamendisaadikud.
Kui võtta ära maksud ja selle taustal stabiliseerida, ma ei kujuta seda hästi ette.
Majandus on välja kujunemas. Firmadel ja rahval ei ole veel kogemusi normaalses majanduses. Kui lasta isevoolu minna, see võib tulla suuri möödalaskmisi, mida pärast niikuinii riik peab mingil määral korda ajama. Silmas pidades Eesti väiksust ja haavatavust ning samal ajal ka vähest majanduslikku kogemust, peaksime olema millegagi kindlustatud. Momendil on see kindlustatus IMFi lepingus.
Seni, kuni tekib kogemus ja fundamentaalne majanduslik alus, mille baasil saab edasi minna, peaks olema kindlustatud rahvusvaheliste suurte institutsioonide poolt. Ta võib-olla kaotab arengu kiiruse, aga jätab ära ka need päris põhjakukkumised. Areng on sellevõrra tunduvalt normaalsem ja pidevam.
Tegelikult Eesti majanduses ülekuumenemist ei ole. Kõik ettevõtted, kes börsil on, toodavad head kasumit ja on pikas perspektiivis edukad. Eesti majandus on edukas ja kõik on OK. Aga siis tekibki see jama, et Eesti on nii väike, et aitab sellest, kui lüüakse kusagil kohalikul rahval pea segamini, et nad enam majanduslikult ei mõtle ja kukuvad kõik müüma, välja võtma jne.