Eesti keskpank piirab laenamist

Raha väljaviimine Eesti Panga ja rahandusministeeriumi poolt on vajalik. See on signaaliks rahvusvahelistele valuutaturgudele, et Eestis ei ole rahapuudusega probleeme, ütlesid eile keskpanga ja juhtivate kommertspankade esindajad ühisel pressikonverentsil.

Vaatamata laenuintresside hüppelisele kasvule otsustasid keskpank ja rahandusministeerium paigutada välispankadesse 150 mln krooni maksumaksja raha. Sellele andis rohelise tee reedel allkirjastatud rahvusvahelise valuutafondi memorandum. Raha väljaviimine vähendab asjatundjate sõnul rahapakkumist ja tõstab veelgi 17 protsendini kasvanud laenuintresse.

Eesti Panga president Vahur Kraft ei nõustunud ütlema, millistes pankades seisab Eesti riigi raha välismaal. Ta ütles, et see on paigutatud sama usaldusväärsetesse pankadesse, kus seisavad Eesti krooni reservid. Need on kõik kõrgema reitinguga pangad, lisas Kraft.

Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal ja Ühispanga president Ain Hanschmidt nõustusid keskpangaga, tunnistades, et 150 miljoni krooni väljaviimine ei kahjusta pankade huve. See summa moodustab tühise osa pankade viie miljardi krooni suurusest hoiuste mahust, ütles Taal.

Hansapank Eesti direktor Indrek Neivelt lausus intressitõusu ja raha väljaviimist kommenteerides, et sellest võidavad hoiustajad. See paneb tarbimisele piirid peale ja sunnib rohkem raha hoiustama, märkis Neivelt.

Ühispanga kapitaliturgude direktor Margus Kangro ütles, et seoses riigikassa raha väljaviimisega Eestist meenub talle üks kooliaegne sõber, kes hakkas õppima alles pärast eksamit.

Peaministri majandusnõunik ja Eesti panga nõukogu liige Ardo Hansson ütles, et raha väljaviimine vähendab rahapakkumist ja tõstab laenuintresse ning vähendab laenude kasvutempot. «Eesti laenude kasvutempo oli Euroopa rekord,» tunnistas Hansson.

Audiitorfirma Price Waterhouse konsultant Hardo Pajula ütles, et ta peab raha praegust väljaviimist ohtlikuks, kuna see süvendab rasket olukorda rahaturul. Tema hinnangul oleks sellise sammu pidanud astuma 6--9 kuud tagasi, kui oli selge, et tarbimist oleks vaja piirata.

Hansson tunnistas, et pool aastat tagasi oli raha väljaviimise vajadust raske selgeks teha nii kommertspankadele kui Eesti Pangale. Siis väitsid pankade esindajad, et probleemi pole, kuna pangad tahtsid välismaalt pakutavat raha vastu võtta. Täna on raha väljaviimine küll intresside kasvu võimendanud, ent makromajandusala spetsialistid peavad seda sammu õigeks, lausus Hansson.