Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Säästud kindlalt kaitstud

    Detsembriks loodab rahan-dusministeerium valitsusele üle anda hoiuste tagamise seaduse eelnõu, mille kohaselt kuuluvad kindlustamisele nii residentide kui mitteresidentide hoiused, esialgu ülempiiriga 20 000 krooni hoiustaja kohta. Seadusega luuakse hoiuste tagamise fond, millega liitumine on kommertspankadele kohustuslik.
    Äripäev leiab, et hoiuste tagamise seadus on vajalik ja loob eelkõige eraisikutes ja väikestes ning keskmistes ettevõtetes kindluse oma säästude saatuse suhtes.
    Veider, et eelnõuga nii kaua venitati. Eesti Pank andis hoiuste tagamise seaduse eelnõu valmis kujul juba juunis riigikogule üle. Menetlema seda ei hakatud, põhjendades rahandusministeeriumis ettevalmistamisel oleva analoogse eelnõuga. Stabiilseim aeg Eesti majanduses on eelnõu ootuses mööda lastud. Õnneks on kriis piirdunud musta kassi hüplemisega vastu börsi põhja ja läbi selles olevate aukude. Põhjalikumaks põntsuks pole olukord kujunenud.
    Omal ajal, kui hoiuste tagamise küsimus üles tõsteti, leidis see isegi osa pankade vastuseisu. Pangad ei tahtnud raha ühiskatlasse panna. Ühest küljest loomulik reaktsioon -- miks pean mina väikeste ja väetite möödalaskmised kinni maksma. Suuremad pangad tahtsid umbes poolteist aastat tagasi omavahel luua vabatahtliku hoiustekindlustuse fondi, siis aga võttis Eesti Pank suuna kohustusliku fondi loomisele.
    Tänaseks on pangaturg enam-vähem ühtlustunud ja hiiglaslikke vahesid suurte ja väikeste vahel ei ole. Seda reaalsem on hoiuste tagamise seaduse vastuvõtmine nüüd.
    Hoiustaja on usaldanud oma säästud nii ühiskonna kui investorite huvides kaudselt üldise heaolu heaks. Riik omalt poolt on kohustatud pakkuma kaitset hoiustajale, kel on veel üsna mõru mälestusena selgelt meeles oma kadumaläinud raha nii Tartu Kommertspangas, Lääne-Eesti Pangas kui Sotsiaalpangas.
    Seadus on vaieldamatult va-jalik. Kahanes ju tähtajaliste ja säästuhoiuste maht suvel Eesti pankades üle 10 protsendi. See näitab päris hästi huvi puudumist säästmise vastu. Raha pandi enam börsile, sest kasv näis lõppematu. Kuna nn majandusime oli valla päästnud ka välispankade odavad krediidiliinid, ei vaevunud Eesti pangad kodumaiste pisihoiuste suurendamise peale eriti palju aega ja energiat raiskama. Pärast börsi kukkumisi olukord muutus, võimendusid soovitused-manitsused rohkem hoiustamisele mõelda, pangad tõstsid hoiuseintresse.
    Niisiis on seadus üldise säästmisele suundumise valguses küllalt hea käik. See on garantii nii pankadele kui klientidele. Ta aitab suurendada hoiustajate usaldust pankade vastu, kes siis omakorda oma säästudega panga rahalise olukorra rõõmsamaks teevad.
    Hinnatav on ka see, et riik ei mata hoiuste tagamise fondi maksumaksjate raha, vaid seda rahastavad pangad aastamaksetega. Tõsi, riik hakkab fondile 700 miljoni krooni ulatuses laenugarandiks, juhul kui fondi vahenditest võimalike kindlustussummade väljamaksmiseks jääb väheseks ja tuleb laenu võtta.
    Võib arvata, et hoiuste tagamise seaduse vastuvõtmisega suureneb hoiuste hulk Eesti pankades. Teise sammuna võiks riik säästmise soodustamiseks kiiresti vabastada hoiuseintressid tulumaksust.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Google paneb Soome datakeskusesse veel ühe miljardi
Veebigigant Google laiendab Soomes asuvat veebikeskust, Haminasse tuleb juurde sadakond töökohta ja investeeringu suurus jääb miljardi euro ringi.
Veebigigant Google laiendab Soomes asuvat veebikeskust, Haminasse tuleb juurde sadakond töökohta ja investeeringu suurus jääb miljardi euro ringi.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.