Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus suurendab ettevõtja maksukoormust

    Valitsus lubas rahvusvahe-lisele valuutafondile IMF, et muudab alates järgmise aasta septembrist haigustoetuste maksmise korda.
    Äripäev valitsuse plaanitavaid ümberkorraldusi ei toeta, sest nendega vähendatakse riigi poolt haigustoetusteks makstavat summat, kuid samas suurendatakse ettevõtjate maksukoormust ja vähendatakse töötajate sissetulekuid.
    Kui riik soovib oma kohustusi piirata ja vähendada haigustoetusteks makstavat summat, siis peab automaatselt vähendama ka sotsiaalmaksu.
    Praegu maksab ettevõtja riigile 33 protsendi suurust sotsiaalmaksu oma töötajate palgafondi pealt. Sotsiaalmaks jagatakse pensionikassa ja haigekassa vahel.
    Kui täna töötaja haigestub, siis esimese haiguspäeva eest haigekassa talle haigustoetust ei maksa, kuid järgmised haiguspäevad kompenseeritakse. Kui haige on kodusel ravil, siis maksab haigekassa haiguspäeva eest 80 protsenti, kui ollakse haiglaravil, siis 60 protsenti töötaja keskmisest palgast.
    Valitsuse kavade ja IMFile antud lubaduste kohaselt ei kompenseerita aga alates järgmise aasta septembrist enam haigele esimest kolme haiguspäeva.
    Kui aga töötaja haigus kestab kuni kaks nädalat, siis maksab töötajale haigustoetust tööandja. Haigekassa hakkab haigustoetust maksma alles siis, kui töötaja haigus kestab kauem kui kaks nädalat.
    Ümberkorralduste abil kokkuhoitud rahaga käivitab valitsus kolm kohustusliku kindlustuse liiki: tööõnnetuse, kutsehaiguse ja töötusekindlustus. Need kindlustusliigid tuleks käivitada kulude kokkuhoiu, aga mitte ettevõtjate ja kodanike maksukoormuse tõusu arvel.
    Valitsuse haigustoetuste muutmise kava on töötajate- ja ettevõtjatevaenulik ning sellise süsteemi rakendamisel on kaks suurt miinust. Esiteks hakkavad inimesed tööl käima pooltõbistena, sest kui nad jäävad haiguslehele, siis nende sissetulek väheneb.
    Teine miinus on see, et ette- võtjate maksukoormus ja kulud suurenevad. Peale selle, et ettevõtja maksab regulaarselt oma töötajate palgafondilt sotsiaalmaksu, peab ta nüüd hakkama veel maksma haigestunud töötajale haigustoetust ja samuti maksma töötasu neile, kes haiguslehel oleva töötaja töö ära teevad.
    Pärast sellise süsteemi ra-kendamist tekib tahtmatult küsimus, miks peab ettevõtja töötajate palgafondilt maksma riigile 33 protsendi suurust sotsiaalmaksu? Kui riik soovib suure osa oma kohustustest delegeerida töövõtjale ja tööandjale, siis peab ta ka vastavalt maksukoormust vähendama.
    Äripäev teeb ettepaneku, et riik delegeerib töötajatele haigustoetuste maksmise täielikult ettevõtjale ja samas vabastab ettevõtjad ravikindlustuse maksmisest. Ettevõtja peab oma töötajaga sõlmima lepingu, millega kohustub kandma töötaja haiguskulud, kui viimane peaks haigestuma.
    Riigi ülesandeks jääb hoolitseda töötute, pensionäride ja laste eest. Et riik saaks seda kohustust korralikult täita, peab ta oma kulusid koomale tõmbama, samuti jääb alles 20 protsendi suurune sotsiaalkindlustuse maks, mida ettevõtjad riigile edasi maksavad.
  • Hetkel kuum
Era- ja riskikapitali ühenduse juht: investeeringutest väljumisi napib, mure lahendamiseks pingutatakse
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Nõrgad ehitusmahud põhjustavad USA eramajade ülehindamist
Valdav enamus USA kodudest on ülehinnatud ning järsult tõusnud hüpoteeklaenude intressimäärad ja jätkuv eluasemepuudus tõstavad kinnisvara hindu veelgi kõrgemale.
Valdav enamus USA kodudest on ülehinnatud ning järsult tõusnud hüpoteeklaenude intressimäärad ja jätkuv eluasemepuudus tõstavad kinnisvara hindu veelgi kõrgemale.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
DelfinGroup aktsiate avalik pakkumine: võimalus osta kasvava ettevõtte 8,3% dividenditootlusega aktsiaid
20. mail 2024 algas Läti finantstehnoloogiaettevõtte DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine. Baltimaade investorid saavad soetada kuni 26,4% DelfinGroupi aktsiatest 12,8% odavamalt võrreldes viimase kolme kalendrikuu keskmise aktsiahinnaga. Avalik pakkumine on suurim võimalus investeerida kasumlikku, kasvavasse ettevõttesse, millel dividenditulu on üks kõrgemaid Balti börsil – 8,3%.
20. mail 2024 algas Läti finantstehnoloogiaettevõtte DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine. Baltimaade investorid saavad soetada kuni 26,4% DelfinGroupi aktsiatest 12,8% odavamalt võrreldes viimase kolme kalendrikuu keskmise aktsiahinnaga. Avalik pakkumine on suurim võimalus investeerida kasumlikku, kasvavasse ettevõttesse, millel dividenditulu on üks kõrgemaid Balti börsil – 8,3%.
Tööstuse tootjahinnad tegid kuuga tõusu
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis aprillis võrreldes märtsiga 0,3%, kuid langes aastaga 2,9%.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis aprillis võrreldes märtsiga 0,3%, kuid langes aastaga 2,9%.