• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus suurendab ettevõtja maksukoormust

    Valitsus lubas rahvusvahe-lisele valuutafondile IMF, et muudab alates järgmise aasta septembrist haigustoetuste maksmise korda.
    Äripäev valitsuse plaanitavaid ümberkorraldusi ei toeta, sest nendega vähendatakse riigi poolt haigustoetusteks makstavat summat, kuid samas suurendatakse ettevõtjate maksukoormust ja vähendatakse töötajate sissetulekuid.
    Kui riik soovib oma kohustusi piirata ja vähendada haigustoetusteks makstavat summat, siis peab automaatselt vähendama ka sotsiaalmaksu.
    Praegu maksab ettevõtja riigile 33 protsendi suurust sotsiaalmaksu oma töötajate palgafondi pealt. Sotsiaalmaks jagatakse pensionikassa ja haigekassa vahel.
    Kui täna töötaja haigestub, siis esimese haiguspäeva eest haigekassa talle haigustoetust ei maksa, kuid järgmised haiguspäevad kompenseeritakse. Kui haige on kodusel ravil, siis maksab haigekassa haiguspäeva eest 80 protsenti, kui ollakse haiglaravil, siis 60 protsenti töötaja keskmisest palgast.
    Valitsuse kavade ja IMFile antud lubaduste kohaselt ei kompenseerita aga alates järgmise aasta septembrist enam haigele esimest kolme haiguspäeva.
    Kui aga töötaja haigus kestab kuni kaks nädalat, siis maksab töötajale haigustoetust tööandja. Haigekassa hakkab haigustoetust maksma alles siis, kui töötaja haigus kestab kauem kui kaks nädalat.
    Ümberkorralduste abil kokkuhoitud rahaga käivitab valitsus kolm kohustusliku kindlustuse liiki: tööõnnetuse, kutsehaiguse ja töötusekindlustus. Need kindlustusliigid tuleks käivitada kulude kokkuhoiu, aga mitte ettevõtjate ja kodanike maksukoormuse tõusu arvel.
    Valitsuse haigustoetuste muutmise kava on töötajate- ja ettevõtjatevaenulik ning sellise süsteemi rakendamisel on kaks suurt miinust. Esiteks hakkavad inimesed tööl käima pooltõbistena, sest kui nad jäävad haiguslehele, siis nende sissetulek väheneb.
    Teine miinus on see, et ette- võtjate maksukoormus ja kulud suurenevad. Peale selle, et ettevõtja maksab regulaarselt oma töötajate palgafondilt sotsiaalmaksu, peab ta nüüd hakkama veel maksma haigestunud töötajale haigustoetust ja samuti maksma töötasu neile, kes haiguslehel oleva töötaja töö ära teevad.
    Pärast sellise süsteemi ra-kendamist tekib tahtmatult küsimus, miks peab ettevõtja töötajate palgafondilt maksma riigile 33 protsendi suurust sotsiaalmaksu? Kui riik soovib suure osa oma kohustustest delegeerida töövõtjale ja tööandjale, siis peab ta ka vastavalt maksukoormust vähendama.
    Äripäev teeb ettepaneku, et riik delegeerib töötajatele haigustoetuste maksmise täielikult ettevõtjale ja samas vabastab ettevõtjad ravikindlustuse maksmisest. Ettevõtja peab oma töötajaga sõlmima lepingu, millega kohustub kandma töötaja haiguskulud, kui viimane peaks haigestuma.
    Riigi ülesandeks jääb hoolitseda töötute, pensionäride ja laste eest. Et riik saaks seda kohustust korralikult täita, peab ta oma kulusid koomale tõmbama, samuti jääb alles 20 protsendi suurune sotsiaalkindlustuse maks, mida ettevõtjad riigile edasi maksavad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mart Laar: saabuvad raskemad ajad, see kõik tuleb lihtsalt üle elada
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Elering jätkusuutlikkusest: kõige väiksemast lülist sõltubki kõige rohkem
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Euroopa rohepöörde juhi kriitika vihastas Eesti tööstureid: see on küüniline ja elukauge
Eestis visiidil olev Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutav juhtiv asepresident Frans Timmermans kritiseeris, et Eestis ei peaks alati puitu pelletiteks lõikuma ning ahju ajama, selle asemel tuleks luua kõrgemat väärtust ning oma väärtuslikke metsi hoida. Frans Timmermansi väljaütlemine ärritas selgelt siinset taastuvenergia koda ning metsa- ja puidutööstuse liitu.
Eestis visiidil olev Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutav juhtiv asepresident Frans Timmermans kritiseeris, et Eestis ei peaks alati puitu pelletiteks lõikuma ning ahju ajama, selle asemel tuleks luua kõrgemat väärtust ning oma väärtuslikke metsi hoida. Frans Timmermansi väljaütlemine ärritas selgelt siinset taastuvenergia koda ning metsa- ja puidutööstuse liitu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.