17. november 1997
Jaga lugu:

Valitsus suurendab ettevõtja maksukoormust

Valitsus lubas rahvusvahe-lisele valuutafondile IMF, et muudab alates järgmise aasta septembrist haigustoetuste maksmise korda.

Äripäev valitsuse plaanitavaid ümberkorraldusi ei toeta, sest nendega vähendatakse riigi poolt haigustoetusteks makstavat summat, kuid samas suurendatakse ettevõtjate maksukoormust ja vähendatakse töötajate sissetulekuid.

Kui riik soovib oma kohustusi piirata ja vähendada haigustoetusteks makstavat summat, siis peab automaatselt vähendama ka sotsiaalmaksu.

Praegu maksab ettevõtja riigile 33 protsendi suurust sotsiaalmaksu oma töötajate palgafondi pealt. Sotsiaalmaks jagatakse pensionikassa ja haigekassa vahel.

Kui täna töötaja haigestub, siis esimese haiguspäeva eest haigekassa talle haigustoetust ei maksa, kuid järgmised haiguspäevad kompenseeritakse. Kui haige on kodusel ravil, siis maksab haigekassa haiguspäeva eest 80 protsenti, kui ollakse haiglaravil, siis 60 protsenti töötaja keskmisest palgast.

Valitsuse kavade ja IMFile antud lubaduste kohaselt ei kompenseerita aga alates järgmise aasta septembrist enam haigele esimest kolme haiguspäeva.

Kui aga töötaja haigus kestab kuni kaks nädalat, siis maksab töötajale haigustoetust tööandja. Haigekassa hakkab haigustoetust maksma alles siis, kui töötaja haigus kestab kauem kui kaks nädalat.

Ümberkorralduste abil kokkuhoitud rahaga käivitab valitsus kolm kohustusliku kindlustuse liiki: tööõnnetuse, kutsehaiguse ja töötusekindlustus. Need kindlustusliigid tuleks käivitada kulude kokkuhoiu, aga mitte ettevõtjate ja kodanike maksukoormuse tõusu arvel.

Valitsuse haigustoetuste muutmise kava on töötajate- ja ettevõtjatevaenulik ning sellise süsteemi rakendamisel on kaks suurt miinust. Esiteks hakkavad inimesed tööl käima pooltõbistena, sest kui nad jäävad haiguslehele, siis nende sissetulek väheneb.

Teine miinus on see, et ette- võtjate maksukoormus ja kulud suurenevad. Peale selle, et ettevõtja maksab regulaarselt oma töötajate palgafondilt sotsiaalmaksu, peab ta nüüd hakkama veel maksma haigestunud töötajale haigustoetust ja samuti maksma töötasu neile, kes haiguslehel oleva töötaja töö ära teevad.

Pärast sellise süsteemi ra-kendamist tekib tahtmatult küsimus, miks peab ettevõtja töötajate palgafondilt maksma riigile 33 protsendi suurust sotsiaalmaksu? Kui riik soovib suure osa oma kohustustest delegeerida töövõtjale ja tööandjale, siis peab ta ka vastavalt maksukoormust vähendama.

Äripäev teeb ettepaneku, et riik delegeerib töötajatele haigustoetuste maksmise täielikult ettevõtjale ja samas vabastab ettevõtjad ravikindlustuse maksmisest. Ettevõtja peab oma töötajaga sõlmima lepingu, millega kohustub kandma töötaja haiguskulud, kui viimane peaks haigestuma.

Riigi ülesandeks jääb hoolitseda töötute, pensionäride ja laste eest. Et riik saaks seda kohustust korralikult täita, peab ta oma kulusid koomale tõmbama, samuti jääb alles 20 protsendi suurune sotsiaalkindlustuse maks, mida ettevõtjad riigile edasi maksavad.

Jaga lugu:
Hetkel kuum