Eesti käibemaksuseadus ja Euroopa Liit

Eesti ELiga liitumise üheks tingimuseks on Eesti seaduste, sh maksuseaduste lähendamine ELi seadustele. Riigikogu poolt 1995. aasta 1. augustil ratifitseeritud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepinguga (nn Euroopa lepinguga) on Eesti võtnud kohustuse viia oma seadused kooskõlla ELi omadega valdkondades, kuhu kuulub ka kaudne maksustamine (käibemaks ja aktsiisid). Otsest maksustamist puudutavad ELi direktiivid on soovitusliku iseloomuga ning ka seda soovituslikku jõudu omavad need üksnes liikmesriikide suhtes, Eesti peab siiski arvestama kaupade, kapitali ja tööjõu vaba liikumise nõudega.

Nii käibemaksu- kui teiste seaduste ELi seadustele lähendamise osas ei ole Eestil küll otsest kohustust seaduste harmoniseerimiseks enne tegelikku liitumist ELiga, kuid otstarbekas on alustada seaduste lähendamist juba praegu, et olla liitumiseks valmis lühima võimaliku tähtaja jooksul. ELi komisjoni hinnangul peaks Eesti olema selleks valmis keskmise tähtaja, viie aasta jooksul, selleks ajaks (s.o aastaks 2002) tuleks ELi seadustega harmoniseerida ka Eesti kaudset maksustamist puudutavad seadused.

Kuivõrd praegu kehtiva käibemaksuseaduse väljatöötamisel võeti aluseks ELis käibemaksuga maksustamist reguleeriv ELi nõukogu kuues direktiiv (77/388/EEC), siis väga suuri muudatusi ei ole seaduses vaja teha. On siiski üks valdkond, kus on oodata enamikku Eesti elanikke ja ka paljusid ettevõtjaid puudutavaid muudatusi. Nimelt peetakse ELi käibemaksu kui tarbimismaksu olemusega kokkusobimatuks nullmäärade rakendamist muudele kaupadele ja teenustele peale eksporditavate (ekspordi puhul rakendatakse nullmäära selleks, et mitte kahjustada vaba konkurentsi, kuna import on reeglina käibemaksuga maksustatud). Eesti käibemaksuseaduses on veel küllalt palju nullmääraga maksustatavaid kaupu ja teenuseid, mis enne ELiga liitumist tuleb viia 18protsendilise käibemaksumäära alla. Tavaostjale tähendab see nende kaupade ja teenuste hinnatõusu vähemalt 18% võrra. Suurimat osa elanikest puudutab 18protsendilise käibemaksu kehtestamine elanikkonnale müüdavale soojusenergiale, briketile, kivisöele, küttepuidule jms, paljusid kindlasti ka teatri- ja kontserdipiletite nullmäära likvideerimine. Kehtetuks tuleb tunnistada ka mõned maksuvabastused, näiteks maksuvabastus kohalikule omavalitsusele kuuluva üldkasutatava sauna teenustele. Maksuvabastuste asendamisel 18protsendilise käibemaksuga peaks nende kaupade ja teenuste hinna tõus jääma suhteliselt väikeseks.

Nullmäära puhul saab vastava kauba või teenuse müüja riigieelarvesse makstava käibemaksusumma arvutamisel selle tarbeks soetatud kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata, maksuvabastuse puhul aga mitte. Seega on maksuvabastus teatud soodustuseks tarbijale (kauba või teenuse hind on pisut madalam kui juhul, kui see oleks maksustatud 18protsendilise käibemaksuga, ehkki mitte 18% madalam, nagu see on nullmäära puhul), nullmäär aga eeskätt soodustuseks ettevõtjale. Ettevõtjatele tehtavaid soodustusi peetakse ELis käibemaksuideoloogiaga kokkusobimatuks. Päriselt ei vasta ELi põhimõtetele ka teenuse osutamise koha määratlus mitmete teenuste puhul (eeskätt reklaami- ja konsultatsiooniteenused ja mõned teised teenused, mida loetakse ekspordituks juhul, kui teenust kasutatakse väljaspool Eestit, ELis on aga kriteeriumiks teenuse ostja asukoht või püsiv tegevuskoht). Selles osas kavandatakse muudatusi käibemaksuseaduses veel sel aastal.

Varem või hiljem tuleb tühistada ka mitmed ulatuslike käibemaksupettustega võitluse tõhustamiseks seadusesse viidud või viidavad sätted, näiteks ostmisel makstud käibemaksu maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust mahaarvamise keeld juhul, kui kauba või teenuse maksustatav väärtus ühe tehingu kohta ületab 50 000 krooni ja selle eest tasutakse sularahas.

Üldjoontes vastab Eesti käibemaksuseadus ELi põhimõtetele. Suurem töö seisab ees aktsiisiseaduste lähendamisel, sest ELis toimub aktsiiside kogumine põhimõtteliselt teistel alustel kui Eestis, ka on ELis kehtestatud reale aktsiisiga maksustatavatele kaupadele liikmesriikides kohustuslikud minimaalsed aktsiisimäärad.