19. november 1997
Jaga lugu:

Kas palgatõus on liiga kiire?

Kahtlemata on olnud kii-re. Üldiselt on pikaajaliselt olnud edukad need riigid, kus maailmaturul konkureerivates sektorites veab palkade kasv sisemaisel turul konkureerivate sektorite palkade kasvu. Meil on aga olukord vastupidine ja see võib olla küll üheks ohusignaaliks. Kui see jätkub, siis tekib kindlasti probleeme, sest siseturul konkureerivad majandussektorid avaldavad palgatõusuga survet teistele. Samas aga tööviljakus ja konkurentsivõime maailmaturul sellises tempos kasvada ei saa.

Üks asi, mis näiteks ei võimaldanud tööjõukulusid töötlevas tööstuses kokku tõmmata, oli erastamisega kaasa tulnud kolme aasta pikkune tööhõive kohustus, mis alati ei olnud otstarbekas ja ei võimaldanud hirmsate trahvide tõttu töökohtade struktuuri ratsionaliseerida. Pärast kolme aastat on ettevõtetel võimalik tööjõu kasutamist ratsionaliseerida ja seda nad kindlasti ka teevad.

Kui palgatõus jätkub kaua sellisena, nagu ta praegu on, siis on selge, et Eesti majanduses kutsutakse esile suur konflikt ja mõnedki tugevad ankrud murduvad. Praegune olukord saab kesta küll mingit aega, kuid mitte lõpmatult kaua ja murdumise tagajärg on kahtlemata ebameeldiv. Õigem oleks nii, et palkade taseme määrab ära maailmaturgudel konkureeriv tööstus, kaubandus ja teenused.

Võrreldes teiste sektorite-ga on tööjõuturg ühelt poolt mõnevõrra rohkem reguleeritud ja tööjõu hind on alanemise suhtes jäik. Erasektori suhtes reguleerib palgatõusu turg ise ja turg karistab siis võib-olla ka neid, kes tõstavad palka liiga palju ja ilma, et arvestavad ettevõtte majanduslikke tulemusi. Asja teine pool on suhe era- ja avaliku sektori vahel. Eestis on avaliku sektori palgad madalamad kui erasektoril. See disproportsioon peaks lahenema koos avaliku sektori teenuste kvaliteedi paranemisega.

Palgatõus on erinevates sektorites erineva tähendusega. Kõige kriitilisem on see muidugi tööjõumahukates sektorites, kus palk on tootmiskuludes suure osakaaluga ja kus lihtsalt tootmine teatud palgataseme juures läheb Eestist välja. Sellised valdkonnad on tekstiili- ja õmblustööstus, eriti allhanke pool ja samuti masinatööstus. Kui võrrelda palga dünaamikat ja ekspordimahtude kasvu ning pidada silmas, et meil on viie aasta jooksul olnud fikseeritud vahetuskurss, siis meie eksportööride jaoks on palgatase kasvanud reaalsetes terminites ehk Saksa margas viis korda. Vabakaubanduslepingute abil on aga mindud uutele turgudele ja teiselt poolt on ettevõtted olnud võimelised oma struktuuri niimoodi muutma, et nad on seni olnud võimelised eksportima ka kasvanud tootmiskulude juures.

Jaga lugu:
Hetkel kuum