Viljandis sai valmis plastaknatehas

«Riiklike tellimuste puhul esitatakse sageli tingimuseks just plastakende paigaldus, sest plastaknad on teistest akendest odavamad,» põhjendas ASi Viljandi Aken ja Uks tootmisdirektor Inno Valo Viljandisse plastaknatehase rajamist.

Viljandi tarbijate ühistult ostetud ladu ehitati mõne kuuga ümber moodsaks tootmisettevõtteks. Sel nädalal häälestavad Saksa-Leedu ühisettevõtte Gealan spetsialistid seal tööpinke ja õpetavad töölisi programme kasutama.

«Leedus Gealan-profiili valmistav Saksa-Leedu ühisettevõte otsis endale koostööpartneriks suurt tootjat ja valis meid,» ütles ASi Viljandi Aken ja Uks peadirektor Olavi Liivandi. Tema sõnul on Leedus toodetava aknamaterjali hind ligi viiendiku võrra madalam ja võimaldab seetõttu konkurentidega edukalt võistelda.

Et seadmed õnnestus Saksamaalt osta väga soodsa hinnaga, kujunes plastaknatehase käivitamiseks vajalik investeering väiksemaks kui kolm miljonit krooni, lausus Liivandi.

Viljandis valmistatakse plastaknaid eeskätt Lõuna-Eestis, Lätis ja Leedus turustamiseks. Täisvõimsusel hakkab tehas tootma järgmise aasta kevadel, esialgu on plaanis tööle panna vaid üks vahetus.

Viljandi akna- ja uksetehas kahekordistas tänavu oma tootmismahtu ja kavandab sama suurt hüpet ka järgmisel aastal.

Eestis on ligi 30 plastaknatootjat ja nende arv kasvab pidevalt, sest plastaken on puit-alumiiniumaknast ligi viiendiku ja puitaknast ligi 10% odavam.

Üle kolmandiku Eesti plastaknaturust on ASi Glaskek käes. Glaskekil on tehas Tallinnas ja filiaalid Rakveres, Narvas, Tartus ning Pärnus.

«Järgmisel aastal rajame oma tehase ka Lätis, sest sealsel turul on nõudlus meie akende järele järsult suurenenud ja mitmes meie filiaalis valmistatakse suur hulk aknaid just lätlaste tellimusel,» ütles ASi Glaskek juhatuse esimees Vladimir Oberschneider.

Oberschneideri sõnul on ka Eesti ehitusturul nõudlus plastakna järele pidevalt kasvanud.