Kasutusrendiga võib petta saada

Kasutusrendi puhul jääb auto seni liisingufirma bilanssi, kuni see lepingu lõppedes autofirmale tagasi müüakse. Garanteeritud jääkväärtusega tagab autofirma ainult selle tagasiostmise, mitte edasimüümise auto ostmisest huvitatud isikule või ettevõttele.

Kasutusrenti eelistab teisele liisinguvõimalusele, kapitalirendile üle 90 protsendi liisingut kasutanud autoomanikke. Käesoleva aasta esimesel poolel müüdi üle 4000 uue sõiduauto liisinguga.

Ehitusfirma EMV on sõlminud kasutusrendi ligi 40 auto kohta. Ettevõtte finantsdirektor Imre Sams ütles, et nende firma on enda huvides lasknud liisingulepingutesse sisse kirjutada kindla summa, mille eest auto rendilepingu lõppedes välja ostetakse. «Kõik oleneb kliendi ja liisingufirma kokkuleppest,» väitis Sams.

ASi Linnatakso taksojuht Riivo Jürisson liisis sellel suvel 180 000 krooni maksva KIA Claruse. Tema teada on auto garanteeritud jääkväärtus liisingulepingus kolmandik ostuhinnast ehk 60 000 krooni. Jürisson on arvestanud, et ta saab kahe aasta pärast osta auto välja sama summa eest.

Teada saades, et ta võib kahe aasta pärast maksta auto eest kuni 40 000 krooni rohkem, jahmatab ta. Sellise summaga pole ta arvestanud.

ASi Hansa Liising sõiduautode liisingu projektijuht Marko Tammsaar tunnistas, et auto müümine rentnikule tema jääkväärtusega läheb tõenäoliselt vastuollu maksuseadustega. Maksuamet nõuab käibemaksu tasumist lähtuvalt auto turuhinnast, mitte sellest üldreeglina allapoole jäävast auto jääkväärtusest. Selle vahe peab kinni maksma rentnik.

Tammsaar kinnitas, et Hansa Liising on sõlminud autofirmadega lepingud, kus automüüjad nõustuvad müüma eelisostuõigust omavale rentnikule sõiduki edasi tema jääkväärtusega. Tammsaar väitis, et Hansa Liisingu lepingutel on esileheküljel kirjas auto jääkväärtus ja märgitud ka see, et kliendil on õigus osta auto selle hinnaga välja. Täpsustavale küsimusele vastas Tammsaar, et tegelikult pole seda lepingus otseselt nii sõnastatud, seal on kirjas, et «sellega tagame, et klient saab ostuõiguse».

Ainuüksi käesoleva aasta esimesel poolaastal osteti sõiduautosid kasutusrendi eest 945 miljoni krooni ulatuses. See tähendab, et paari lähiaasta jooksul uputavad mõne aasta vanused varem renditud autod kohaliku turu üle, mis võib viia autode turuhinna kiiresti alla.

Kui autode hinnad oluliselt langevad või nende turuväärtus jääb sõiduki jääkväärtusele alla, on kohustatud selle hinnavahe tasuma rentnik. Selle nõude kinnistas eelmisel kuul Riigi Teataja kaudu rahandusministeeriumi juures tegutsev raamatupidamistoimkond. Raamatupidamistoimkonna välja töötatud rendiarvestuse juhend hakkab kehtima alates 1. jaanuarist.

Marko Tammsaar ja ASi Ühisliising liisingudirektor Päärn Marran kinnitasid, et liisingufirmad ise rendile antud autosid müüma ei hakka, sellega peavad tegelema automüügifirmad. Automüügifirma kohustub tasuma auto jääkväärtuse liisingufirmadele, kuid võib selle edasi müüa turuhinnaga.

Küsimusele, kas talle ei tundu, et kliendid peavad autofirma käest autot ostes maksma selle eest turuhinda, vastas Marran, et ükski müüja ei huvitu heategevusest.

Tammsaar lisas, et Eestis peab kasutusrent peagi omandama traditsioonilise kasutusrendi mõiste, kus nii renditud autot kasutatakse vaid lepingutähtaja lõpuni.

Kliendile sisalduks reaalne väljaostuhind liisingulepingus vaid siis, kui sinna kirjutatud auto jääkväärtus kajastaks võrdlemisi täpselt võimalikku turuväärtust lepingu lõppedes. Tammsaar leidis, et liisingufirma huvides pole sõiduki jääk- ja turuväärtus tasakaalu viia, sest sel puhul võtaksid nii liisingu- kui automüügifirma endale väga suure riski.

Tundmatuks jääda soovinud raamatupidaja ütles, et tal õnnestus kasutusrendi probleem lahendada nii, et surus lepingusse täienduse, et ostab kaks autot välja nende jääkväärtusega. Hiljem vormistas ta kasutusrendi kapitalirendiks ja võttis autod oma firma bilanssi.