23. november 1997
Jaga lugu:

Saksamaa

Pärast Saksamaa taasühinemist on majanduskasv olnud stabiilne ning inflatsiooni surve pidevalt vähenenud. Endised Lääne- ja Ida-Saksamaa liidumaad integreeruvad järk-järgult ühtsesse majanduspiirkonda.

Vaadates Saksamaad tervikuna, on SKT kasvuks aastatel 1995--1999 ennustatud keskeltläbi 5,5% aastas. Majanduskasv endisel Ida-Saksamaal on kiirem kui Lääne-Saksamaal. Inflatsiooni taset hoitakse alla 2,5%. Töökohtade arvu kasv aastas on ligi 1%.

Üle poole (53%) väliskaubanduse käibest toimub Euroopa Liidu riikidega: Prantsusmaa (12%), Hollandi (10%), Itaalia (9%), Suurbritannia (7%) ja Belgiaga (7%). Teised suuremad välispartnerid on USA (8%), ?veits ja Austria (kumbki 4%) ning Jaapan (6%).

Välisinvestoril on järgmised võimalused äritegevuseks Saksamaal:

- asutada filiaal, mis ei ole juriidiline isik;

- asutada tütarettevõte;

- omandata aktsiate kontrollpakk Saksa ettevõttes.

Äritegevust võib korraldada mitme äriühingu kaudu:

- aktsiaselts (Aktiengesellschaft --- AG) on eelistatud suurfirmade (börsil noteeritud ettevõted peavad olema AG) poolt. Nende arv Saksamaal on umbes 3000;

- väike aktsiaselts, millel alates 1994. aastast võib olla ka üks asutaja;

- osaühing (Gesellschaft mit beschränkter Haftung --- GmbH), mis on samuti piiratud vastutusega äriühing. Osaühingu miinimumkapitali nõue on 50 000 Saksa marka. Osaühingu asutamine ja opereerimine on seotud oluliselt väiksemate formaalsuste ja kuludega kui AG puhul, seetõttu on see vorm kõige levinum (Saksamaal on kokku 500 000 osaühingut) ning kõige eelistatum samuti välisinvestorite poolt;

- usaldusühing (Kommanditgesellschaft --- KG);

- täisühing (Offene Handelsgesellschaft --- OHG);

- GmbH ja CO KG- on usaldusühingu vorm, kus täisosanikuks on osaühing ehk GmbH. Seejuures on usaldusosanikud, kes vastutavad ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses, sageli täisosaniku ehk GmbH osanikeks;

- eraettevõtja;

- ühisettevõte, mida luuakse konkreetse projekti teostamiseks.

Osaühingu tööd juhib äriregistrisse kantud juhatus, mis võib olla ka üheliikmeline -- juhataja. Juhul kui osaühingu töötajate arv ületab 500, on kohustuslik ka nõukogu.

Alates 1994. aastast on tulumaksu määr 45% jaotamata kasumilt ja alandatud 30 protsendini jaotatud kasumilt. Alates 1995. aastast kehtib lisamaks 7,5% aruandeperioodi tulumaksu summast. Maksustatav tulu leitakse kasumiaruande kasumi korrigeerimise teel. Tuludeklaratsiooni järgseid kahjumeid suuruses kuni 10 miljonit Saksa marka võib tagasi kanda kahele eelnevale perioodile ning edasi kanda järgnevatesse perioodidesse ilma ajalise piiranguta.

Iseseisvad äriühingud võivad ühise maksustamise eesmärgil moodustada grupi ehk kontserni, mis koosneb emaettevõttest ja tütarettevõtetest. Kontsernilepingu tähtaeg peab olema vähemalt viis aastat ning see peab olema registreeritud äriregistris.

Välisriigi ettevõtjale kehtib Saksamaal asuvatest allikatest saadud tulu osas 42% tulumaks.

Sotsiaalmaksu koorem jaguneb võrdselt tööandja ja -võtja vahel. Tööandja on kohustatud töötasudelt kinni pidama ja vastavatele ametitele üle kandma sotsiaalmaksu järgmistes osades:

- tööpuudusekindlustus: kuni 8200 Saksa marga suuruselt summalt 3,25%;

- pensionikindlustus: kuni 8200 Saksa marga suuruselt summalt 10,15%;

- ravikindlustus: kuni 6150 Saksa marga suuruselt summalt 6,7%;

- hooldekindlustus: kuni 6150 Saksa marga suuruselt summalt 0,85%.

Töövõtja maksab lisaks enda poolt samad summad.

Üksikisikud, kes on maksustamise seisukohalt Saksamaa residendid, on maksustatud kogu nende tulu osas. Tulumaksu seadus kehtestab loetelu maksustatavast tulust. Tulu, mis ei kuulu sellesse nimekirja, ei ole maksustatav.

Maksustatav tulu:

1. tulu põllumajandusest ja metsandusest;

2. tulu kaubandusest või ettevõtlusest;

3. tulu eraettevõtlusest;

4. tulu töötamisest;

5. tulu investeeringutelt;

6. tulu rendilt;

7. muu tulu, nagu korduva iseloomuga tulu, tulu spekulatiivsetelt tehingutelt, tulu vara rendist ja pensionitulus sisalduv intressiosa.

Nendelt tuludelt on lubatud teatud mahaarvamised, näiteks teatud kindlustuspreemiad, annetused, maksukonsultantide tasud, kirikumaksud jne.

Maksuvaba miinimum on eraisiku puhul 12 095 Saksa marka aastas (üle 8000 krooni kuus) ja 24 191 Saksa marka abielupaari puhul.

Tulumaksu määr on progresseeruv -- alates 25,9 kuni 53 protsendini aastatulust. Keskmine tulumaksumäär on 34%.

Alates 1995. aastast on kehtestatud lisamaks 7,5%, mida arvestatakse aasta tulumaksu summalt.

Kapitalitulu äriühingu, täis- või usaldusühingu või olulise osa piiratud vastutusega ühingu kapitali müügist maksustatakse poole keskmise tulumaksu määraga kuni 30 miljoni Saksa marga puhul ja täismääraga seda piiri ületava summa puhul.

Alates 01.08.1997 kuni 31.12. 2000 on seda piiri alandatud 15 miljoni ning seejärel 10 miljoni Saksa margani.

Mitteresidendi maksustatavaks tuluks on tulu Saksamaal asuvatest allikatest ja varalt.

Väärtusemaks on kehtetu alates 1997. aastast.

Käibemaksuga maksustatakse kaupade ja teenuste käive riigi territooriumil ning kaupade import väljaspoolt Euroopa Liidu piire.

Käibemaksu määr on 15%. Alandatud määr 7% kehtib osadele toiduainetele, põllumajandustoodetele ja mõnedele teenustele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum