?veitslased uurisid riikide palgaerinevusi

Näiteks meie naaberriigis Soomes saab insener tunduvalt vähem palka kui Saksamaal, Taanis, Norras ja Iirimaal, kuigi töönädal on kõigil 40tunnine ja puhkus ka enam-vähem ühepikkune. New Yorgi insener teenib soomlasest koguni kaks korda rohkem, kuid see-eest on talle riigi pakutav sotsiaalkindlustus tunduvalt kehvem kui Põhjamaades. Soome insenerist umbes kuus korda vähem teenib Eesti insener, kelle tunnipalk on 26,94 krooni.

Kiita ei ole midagi ka Soome metallitöölisel, kes saab netopalgana kätte poole vähem kui Tokios või Zürichis töötav tööline. Eesti metallitöölise palk jääb Soome omale alla 5,2 korda ehk vahe on väiksem kui inseneride palkadel.

Ka ostujõu poolest on soomlased arenenud riikide seas küllaltki tagasihoidlikul positsioonil. Kui võrrelda makse ja kohalikke hindu, siis moodustab Helsingi elanike ostujõud ainult poole Zürichi ja Los Angelese elanike ostujõust.

Helsingiga võrreldav ostujõud on Stockholmis ja Lissabonis. Teiste Põhjamaade pealinnades Oslos ja Kopenhaagenis on see tunduvalt suurem.

Kui vaadelda võrdluseks Eesti andmeid, siis esimeses kvartalis oli Eestis keskmine brutopalk kuus 3136 krooni ja netopalk 2443 krooni. Tunnipalk oli Eestis esimeses kvartalis 19,15 krooni. KL-ÄP