30 november 1997

Arengukava näeb ette jätkuvat majanduskasvu

Mai Talvik rahandusministeeriumist, kes juhtis majanduse arengukava koostamist, sõnas, et sellise sisemajanduse kogutoodangu tagamiseks tuleb lähiaastatel palju tähelepanu pöörata kutsekoolitusele. Ministeeriumid prognoosivad paljudes majandusharudes lähema viie aasta jooksul tööhõive vähenemist. Eri majandusharudes tuleks Talviku sõnul välja töötada kutsehariduse kontseptsioon, et tagada majanduskasv kvalifitseeritud tööjõu arvel.

Sisuliselt kasvab tööhõive lähiaastatel vaid pensioniealiste arvel, ütles Talvik. «Kui me seda teades planeerime kuueprotsendilist majanduskasvu, peab sellega kaasnema meeletu tööviljakuse tõus,» lausus Talvik. «Selle probleemi lahendamist on vaja Eestile endale, mitte Euroopa Liidule näitamiseks.»

Eesti majanduse pikaajalise arengukava koostamist nõudis Euroopa Liit, kes tahab selle nädala jooksul arengukava Eesti valitsuselt kätte saada. Majanduse viie aasta arengukava on üks dokumentidest, mida arvestatakse Eesti taotluse juures pääseda läbirääkimistele Euroopa Liiduga ühinemiseks.

Majanduse pikaajalises arengukavas prognoosib rahandusministeerium 2002. aastaks 3--4 protsendi suurust aastainflatsiooni ja riigi jooksevkonto defitsiidiks ennustatakse 3 protsenti aastas. Arengukavas on fikseeritud, et maksukoormus lähema viie aasta jooksul oluliselt ei suurene.

Rahandusministeeriumi makroanalüüsi ja prognoosi talituse juhataja Mai Talvik ütles, et valitsus lubab säilitada 2002. aastani praeguse maksukoormuse ehk riiklike maksude laekumise suhte sisemajanduse kogutoodangusse. «Me ei saa öelda, et absoluutselt ei tõsteta maksubaasi, me säilitame suhte,» selgitas Talvik.

Kindlasti tõusevad lähiaastatel aktsiisid, kinnitas Talvik. Seoses käibemaksuseaduse harmoniseerimisega Euroopa Liidu nõuetega võib kaduda käibemaksuvabastus ajakirjanduslikele väljaannetele ja eratarbijatele soojusenergia müügil, lisas ta.

2001. või 2002. aastaks muudetakse maamaks kinnisvaramaksuks, mis tähendab maksustamise aluste muutumist ja senisest peaaegu poole suuremat maksulaekumist, ütles Talvik.

Käibemaksu ja tulumaksu määrasid Eesti majanduse pikaajalise arengukava kohaselt ei tõsteta, sõnas Talvik. Arengukavas on kirjas, et valitsus ei suurenda avaliku sektori kulutuste suhet sisemajanduse kogutoodangusse, mis jääb 38--39 protsendi piiresse või väheneb ühe protsendi võrra, lisas Talvik. «Selleks peab efektiivselt käiku minema pensioni- ja tervishoiureform,» lausus ta.

Jae- ja hulgikaubanduse kasvuks prognoositakse majanduse pikaajalise arengukava kohaselt lähiaastatel kuus protsenti. Majandusministeeriumi sisekaubanduse osakonna juhataja Tiit Maidre ütles, et pikaajalise arengukava järgi peab järgmistel aastatel vähenema jaekaubanduse kasv, samas kui võrreldavates hindades need näitajad suurenevad.

Eesti jaekaubanduse käive oli võrreldavates hindades sellel aastal 20,6 miljardit krooni, viie aasta pärast prognoositakse selleks arvuks 28,4 miljardit krooni. Tänavu toimus võrreldes eelmise aastaga jaekaubanduse 14protsendiline kasv, sõnas Maidre. Alates järgmisest aastast prognoosib majandusministeerium jaekaubanduse kasvuks 6--7 protsenti aastas, lisas ta.

Hulgikaubanduse kasv on sellel aastal majandusministeeriumi hinnangul 31 protsenti. Järgmiseks aastaks prognoosib ministeerium arengu pidurdumist peaaegu poole võrra ja 2002. aastaks kuueprotsendilist kasvu.

Viive Metsis majandusministeeriumist täpsustas, et hulgikaubanduse puhul pole arvestatud hinnatõusu, vaid ainult müügimahu kasvu. «Kui lisada juurde hinnafaktor, võib 2002. aastal hulgikaubanduse käibe kasv tulla ka 16 protsenti,» lausus Metsis.

Mai Talviku sõnul pole kõik majanduse arengukava näitajad mitte dogmaatilised eesmärgid, vaid majanduspoliitilised vahendid, mida iga uue teguri ilmnemise puhul korrigeeritakse.

Majanduse pikaajalist arengukava on kavas arvestada nii järgmiste valitsuse programmide kui riigieelarve koostamisel. Majanduse arengukava hakatakse Talviku sõnul iga aasta alguses täpsustama ja vastavalt aasta võrra pikendama.

Hetkel kuum