• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,25
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,25
  • 05.12.97, 00:00

Lühiuudised

Maapanga kahjum ulatus novembris 8,2 mln kroonini, mis viis tänavuse kogukasumi oktoobriga võrreldes peaaegu poole võrra tagasi 12,9 miljonile kroonile.
Kasumi vähenemine oli tingitud aktsiaportfelli väärtuse kahanemisest ja selle ümberhindamisest, teatas pank.
Maapanga bilansimaht kahanes novembris 2,2%, 1,593 mld kroonini. BNS
EVEA Pank sai novembris tegevuskasumit 58 000 krooni ning 11 kuuga 11,909 miljonit krooni.
Majandussituatsiooni muutumise tõttu vähendas EVEA Pank tänavust tegevuskasumi prognoosi kahe miljoni krooni võrra 13 miljonile.
11 kuuga on pank täitnud 91,6 protsenti aastaplaanist.
EVEA Pank teenis 11 kuuga puhaskasumit 11,359 miljonit ja novembris 8000 krooni.
Novembrikuu kasuminäitaja vähenes finantstehingutest saadud kahjumi tõttu, teatas pank börsile. Panga kahjum väärtpaberitest oli 1,1 miljonit krooni.
EVEA Panga bilansimaht kahanes novembris 59,8 miljoni krooni ehk 7,69 protsendi võrra, moodustades kuu lõpus 717 966 miljonit krooni. BNS
Alates esmaspäevast tõstab Tallinna Pank taas tähtajaliste hoiuste intressimäärasid ning esimese suurema pangana 1. jaanuarist ka nõudmiseni hoiuse intressimäära.
Arvelduskonto intressimääraks kehtestab Tallinna Pank alates 1. jaanuarist senise kolme protsendi asemel 3,5 protsenti kuu minimaalselt jäägilt.
Olenevalt hoiuse kestvusest jäävad uued tähtajaliste hoiuste intressid vahemikku 10,6 protsenti kuni 11,2 protsenti. Põhiliselt tõusevad lühiajalisemate hoiuste intressimäärad.BNS
Eesti suurima piiritusjookide tootja ASi Liviko kümne kuu realiseerimiskäive oli 400,9 miljonit krooni ehk 10,1 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
«Vastavalt prognoosidele vähenes oktoobris siseturu müük ning kasvas eksport,» ütles ettevõtte turundusdirektor Peeter Pallo.
Liviko müüs kümne kuuga kangeid alkohoolseid jooke 5,6 miljonit liitrit ehk 11,9 protsenti vähem kui mullu samal ajal, ütles Pallo. BNS
Põhja-Tallinna halduskogu kinnitas eile oma otsust, mis on Bekkeri sadamasse naftaterminaali rajamise vastu.
«Teeme ka linnavolikogule ettepaneku naftatooted Bekkerist välja jätta,» sõnas Põhja-Tallinna halduskogu esimees Vladimir Velman, kes varem ise toetas naftaterminaali Koplis. «Sain vahepeal infot, mida ei saa avaldada,» põhjendas Velman isiklikku seisukohta.
Linnavolikogu otsustab Bekkeri sadamasse naftaterminaali lubamise või keelamise eeldatavasti tuleval neljapäeval. ÄP
USAs haruldaste metallide nioobiumi ja tantaaliga tegelevad kontsernid on huvitatud investeerimisest Silmetisse, kui Eesti säilitab oma majandusliku atraktiivsuse.
Välistatud pole ka Silmeti liitumine mõne rahvusvahelise haruldasi metalle ja muldmetalle tootvate ettevõtete ketiga, ütles Silmet Grupi juhatuse esimees Neeme Jõgi töövisiidilt USAst naastes.
Visiidi tulemusel sõlmis Silmeti juhtkond Jõgi sõnul mitu perspektiivset kontakti, mis edaspidi võimaldavad laiendada Silmeti toodete müügivõimalusi. BNS
Turvafirma Securitas Eesti avas eile Tallinnas Eesti esimese pankadest sõltumatu rahakäsitluskeskuse.
Securitas investeeris keskuse rajamiseks 25 mln krooni, teatas firma peadirektor Riho Lutter. Suur-Sõjamäe teel asuvas rahakäsitluskeskuses loetakse ja pakitakse sularaha ja täidetakse sularahaautomaatide kassette. Keskuses on ka varakamber, mis võimaldab lühiajalist raha säilitamist.
Lutteri sõnul tegeles Securitas varem rahavedudega. «Meie keskus koos armeeritud rahaveoautode ja spetsiaalselt koolitatud personaliga on ainus omalaadne Baltimail,» märkis ta. BNS
Eesti suurima juustutootja Võru Juustu kümne kuu kasum oli 14 miljonit krooni ning käive 155 miljonit krooni.
«Võru Juustul läheb nii nagu planeeritud ning ettevõte on aasta kasumi- ning käibeprognoosi täitmise graafikus,» ütles Võru Juustu nõukogu esimees Ando Hagel.
Võru Juust täitis aasta alguses prognoositud kasumi üheksa kuuga ning tõstis seejärel kasumiprognoosi 17 miljoni kroonini. BNS
Riigikogus läbis eile esimese lugemise hoiuste tagamise seaduse eelnõu, mille eesmärk on autori, reformierakonna liikme Kalev Kuke sõnul soodustada säästmist.
Hoiuste tagamise seaduseelnõu garanteerib pankade poolt loodud tagatisfondist vajadusel kuni 20 000 krooni väljamaksmise hoiustajatele.
Fondi kaudu saab hüvitada kuni 20 000 krooni inimese kohta, see summa suureneb järk-järgult aastaks 2010 kuni 20 000 eküüni.
Fondi nõukogu võib määrata ajakava tagatiste laiendamiseks teistes valuutades hoiustele.
Fond hüvitab eelnõu kohaselt 90 protsenti tagatud hoiustest, mis tähendab, et 10 protsenti on hoiustaja omavastutusel.
Fondi poolt on tagatud vaid Eestis registreeritud krediidiasutuste hoiused. Välisriigi krediidiasutused peavad sõlmima fondiga vastava lepingu. BNS
Rõivatootja ASi Sangar STC tütarfirma Sangari Kaubanduse Arenduse OÜ avab reedel esinduskaupluse Läti pealinnas Riias.
Riia kauplust hakkab haldama Lätis tegutsev SIA Sangar Trading. Sangar investeeris uude poodi kokku miljon krooni.
Sangar STC tegevdirektor Mart Altvee ütles, et tuleval aastal kavandab Sangar käibeks Lätis vähemalt neli miljonit krooni.
Tartus päevasärke ja vaba aja rõivastust tootva Sangar STC üheksa kuu maksustamiseelne kasum oli 3,04 miljonit krooni.
Aastakasumiks prognoosib ettevõte kolm miljonit krooni 46 miljoni kroonise käibe juures. Ettevõte ekspordib 63 protsenti müügimahust. BNS
Ametist lahkuva peaministri majandusnõuniku Ardo Hanssoni sõnul ootab Eestit järgmisel aastal ees majanduse uus restruktureerimislaine.
«Mina näen, et majanduskasv jääb kindlasti positiivseks, aga mitte 10--12 protsendi, vaid nii viie-kuue protsendi tasemele,» ütles Ardo Hansson Eesti Ekspressile. «Jälle veidi pingutamist, veel üks laine restruktureerimist.»
«Ainult kehvas olukorras olevad ettevõtted on sunnitud otsima uusi turge. See oli tegelikult Eesti edu üks allikas 1992. aastal, kui siseturu ostujõud oli väga väike,» märkis ta.
«Arvan, et ka järgmisel aastal on võimalik saavutada ekspordi kasvu ja vähendada impordi kasvutempot.»
Hansson prognoosib, et inflatsioon väheneb järgmisel aastal kaheksa protsendini ning jooksevkonto puudujääk hakkab kiiresti kahanema.
Hanssoni sõnul tulenevad ohud Eesti majandusele peamiselt väljastpoolt. «Eesti on väga selgelt integreeritud. Kui välismaal keegi aevastab, siis Eesti saab nohu,» ütles ta.
Börsikrahhi kordumise võimalus on Hanssoni sõnul seotud peamiselt keskpanga reageeringutega. «Kui võtta kardinaalseid samme, on kriisi lõpetamise võimalused suuremad.»
Hanssoni hinnangul peaks aktsiaturg järgmise aasta algul taas tõusma hakkama, kuid tunduvalt väiksema tempoga kui seni.
«Ebastabiilsuse allikaks börsil olid repotehingud, mis algul pumpasid hinna üles ja siis surusid jälle meeletult alla. Ma arvan, et pangad on õppetunni saanud ja muutuvad jäädavalt konservatiivsemaks,» ütles peaministri majandusnõunik. BNS
Valitsus hakkab läbi töötama reisiparvlaeva Estonia huku uurimise komisjoni soovitusi, et nende alusel karmistada Eesti laevade ohutusnõudeid.
Teede- ja sideministeeriumis moodustati töörühm, kes peab valitsusele esitama mereohutuse suurendamiseks täiendavate meetmete programmi.
«Süüdimõistmine ei aita kaasa mereohutuse suurendamisele, seepärast tuleb erilist tähelepanu pöörata komisjoni lõpparuande ettepanekute osale, mille elluviimine aitab vähendada õnnetuste kordumise võimalikkust,» teatas teede- ja sideminister Raivo Vare.
Estonia komisjon avalikustas kolmapäeval laevahuku lõpparuande. BNS

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele