• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksumaksja raha eest välismessile

    Esialgu kavatses riik messindusele kulutada järgmisel aastal 6 miljonit krooni, kuid riigieelarve ümberjagamisel vähenes nii rahasumma kui ka messide arv poole võrra.
    Eesti ekspordiagentuuri direktori Kristjan Kivipalu sõnul peetakse kaheks tähtsamaks esitluseks rahvusvahelist tööstusmessi Hannover Messe '98 ja transpordimessi Transrussia '98 Moskvas. Kummassegi kavatseb valitsus investeerida 600 000--700 000 krooni. Ülejäänuid messe toetatakse paarisaja tuhande krooniga. Ekspordiagentuur seab tingimuseks, et osaleja kataks vähemalt poole osaluskuludest.
    Ekspordiagentuur valis messikorraldajateks kaubanduskoja, ekspordinõukogu, põllumajandus-kaubanduskoja, Eesti Näitused ja turismiameti. «Messikorraldajaid on Eestis näputäis ja me tunneme neid kõiki,» põhjendab Kivipalu avalikust konkursist loobumist.
    Küsimusele, kas riigi finantseeritavat messivahendust võiks avaliku konkursiga jagada, vastab turismiameti peadirektori asetäitja ja reisibüroo CDS Reisid omanik Riina Lõhmus: « Ma ei mõista, mida te küsite.»
    Ekspordinõukogu direktor Aare Puur kinnitab, et kui organisatsioon on messil osalemise korraldamisega läbi aastate hästi toime tulnud, ei maksa konkurssi korraldada. Messi vahendamine aitab Puuri sõnul katta mingi perioodi tegutsemiskulusid, kuid ei too kasumit.
    Kaubanduskoja kontaktürituste grupi juhataja Veste Valk leiab, et praegune riiklik messivalik pole kuigi õnnestunud. «Ma ei kujuta ette jõudu, mis sunniks Eesti ettevõtjat jaanipäeval Peterburi toidumessile sõitma,» muigab Valk. Ta pole rahul, et Peterburis valiti mess, mida korraldatakse USAst. «Me oleme küllalt arukad, et Venemaaga otse suhelda.»
    Valgu sõnul peaks riigi soositavate ürituste kalender olema vähemalt aasta ette teada, sest 1998. aasta alguses toimuvateks messideks pole ettevõtjad osanud oma eelarvesse kulutusi planeerida. «Vaatamata kõigele ei saa me riigi raha kasutamata jätta,» nendib Valk.
    N-Terminaali nõukogu esimehe Endel Siffi sõnul peab turismi ja logistika messidel kindlasti eksponeeritama riiki. «Eesti reputatsioon on küllaldane, võimaldamaks ettevõtjal rahvusvahelises äritegevuses Eesti firmaga osaleda,» väidab Siff.
    ASi Klementi juhatuse esimehe Madis Võõrase ütlusel ei aita messid ja videoklipid Eesti ekspordi edendamisele kaasa. Ta lisab, et kui Eestis ei panda piiri korruptsioonile ja kuritegevusele, ei aita riiklikud kampaaniad ja invasioonid välisturgudele jõudmiseks kaasa.
    Võõrase sõnul võiks riigi poolt messidele ja ekspordinõukogule kulutatava raha investeerida hoopis õpetajate palkadeks või sisekorra tagamiseks. Kavandatavad maksumuudatused võivad ekspordivõimet kahandada sedavõrd, et ükski mess ei aita, on Võõras veendunud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: stopp välistööjõuga skeemitamisele!
Eesti ettevõtted peaksid naabrite eeskujul asuma värvatud tööjõu hankimise läbipaistvust ja korrasolekut kontrollima, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
Eesti ettevõtted peaksid naabrite eeskujul asuma värvatud tööjõu hankimise läbipaistvust ja korrasolekut kontrollima, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Jah või Ei: ettevõtte RIA.com Marketplaces 15 küsimusega kõiki valdkondi hõlmav test
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Põhjamaade suurim pank julgustab töötajaid katsetama ja arenema
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.