4 detsember 1997

Maksumaksja raha eest välismessile

Esialgu kavatses riik messindusele kulutada järgmisel aastal 6 miljonit krooni, kuid riigieelarve ümberjagamisel vähenes nii rahasumma kui ka messide arv poole võrra.

Eesti ekspordiagentuuri direktori Kristjan Kivipalu sõnul peetakse kaheks tähtsamaks esitluseks rahvusvahelist tööstusmessi Hannover Messe '98 ja transpordimessi Transrussia '98 Moskvas. Kummassegi kavatseb valitsus investeerida 600 000--700 000 krooni. Ülejäänuid messe toetatakse paarisaja tuhande krooniga. Ekspordiagentuur seab tingimuseks, et osaleja kataks vähemalt poole osaluskuludest.

Ekspordiagentuur valis messikorraldajateks kaubanduskoja, ekspordinõukogu, põllumajandus-kaubanduskoja, Eesti Näitused ja turismiameti. «Messikorraldajaid on Eestis näputäis ja me tunneme neid kõiki,» põhjendab Kivipalu avalikust konkursist loobumist.

Küsimusele, kas riigi finantseeritavat messivahendust võiks avaliku konkursiga jagada, vastab turismiameti peadirektori asetäitja ja reisibüroo CDS Reisid omanik Riina Lõhmus: « Ma ei mõista, mida te küsite.»

Ekspordinõukogu direktor Aare Puur kinnitab, et kui organisatsioon on messil osalemise korraldamisega läbi aastate hästi toime tulnud, ei maksa konkurssi korraldada. Messi vahendamine aitab Puuri sõnul katta mingi perioodi tegutsemiskulusid, kuid ei too kasumit.

Kaubanduskoja kontaktürituste grupi juhataja Veste Valk leiab, et praegune riiklik messivalik pole kuigi õnnestunud. «Ma ei kujuta ette jõudu, mis sunniks Eesti ettevõtjat jaanipäeval Peterburi toidumessile sõitma,» muigab Valk. Ta pole rahul, et Peterburis valiti mess, mida korraldatakse USAst. «Me oleme küllalt arukad, et Venemaaga otse suhelda.»

Valgu sõnul peaks riigi soositavate ürituste kalender olema vähemalt aasta ette teada, sest 1998. aasta alguses toimuvateks messideks pole ettevõtjad osanud oma eelarvesse kulutusi planeerida. «Vaatamata kõigele ei saa me riigi raha kasutamata jätta,» nendib Valk.

N-Terminaali nõukogu esimehe Endel Siffi sõnul peab turismi ja logistika messidel kindlasti eksponeeritama riiki. «Eesti reputatsioon on küllaldane, võimaldamaks ettevõtjal rahvusvahelises äritegevuses Eesti firmaga osaleda,» väidab Siff.

ASi Klementi juhatuse esimehe Madis Võõrase ütlusel ei aita messid ja videoklipid Eesti ekspordi edendamisele kaasa. Ta lisab, et kui Eestis ei panda piiri korruptsioonile ja kuritegevusele, ei aita riiklikud kampaaniad ja invasioonid välisturgudele jõudmiseks kaasa.

Võõrase sõnul võiks riigi poolt messidele ja ekspordinõukogule kulutatava raha investeerida hoopis õpetajate palkadeks või sisekorra tagamiseks. Kavandatavad maksumuudatused võivad ekspordivõimet kahandada sedavõrd, et ükski mess ei aita, on Võõras veendunud.

Hetkel kuum