Eesti toiduained on kallinenud kaks korda

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul kaotavad Eesti tootjad oma hinnaeelist importtoidukaupade ees ja peavad pöörama edaspidi suuremat tähelepanu pakendile ja kauba reklaamile. «Eesti tarbija on endiselt väga hinnatundlik ja tootjad peaksid sellega arvestama,» ütles Josing.

Tallinna Kaubamaja toidukaupade osakonna juhataja kohusetäitja Sigrid Õige leidis, et tarbijad on hakanud rohkem hindama kodumaist kaupa, kuigi see on vahel kallim kui välismaalt sisseveetud kaup. Õige sõnul üritavad kodumaised tootjad importkauba maaletoojatega kauba reklaamimise osas sammu pidada.

«Kuigi kohalikel tootjatel on reklaamiraha vähem, suudavad nad siiski oma kaupa praegu enam-vähem piisavalt tutvustada,» lausus Õige.

ASi Kalev turundusjuhi Ulla Ilissoni sõnul pole Eesti tootjate võimalused oma toodangut reklaamida võrreldavad välismaiste tootjate võimalustega. «Meie reklaamiraha on kümneid kordi väiksem,» sõnas Ilisson. «Samuti pole meil selliseid reklaamimise kogemusi nagu välismaistel tegijatel.»

Samal ajal kui Eestis toodetud toidukaupade hinnad on viimase nelja aasta jooksul oluliselt kallinenud, on importtoidukaupade hinnad jäänud praktiliselt samale tasemele.

Importtoiduainetest on Eesti omadest odavamad margariin, linnuliha ja keeduvorstid. Nelja aastaga on kaks korda kallinenud Eestis toodetud piim ja piimatooted, looma- ja sealiha, leivatooted ning alkohoolsed joogid. Samal ajal on odavnenud linnuliha ja keeduvorsti hind.

Kolmapäeval turu-uuringute firma Saar Poll esitletud ostueelistuste uuringust selgub, et piima-, liha- ja kondiitritoodete puhul eelistavad 76--80 protsenti vastanud eestlastest omamaist toodangut. Tarbekaupadest eelistavad eestimaist toodangut vaid 10 protsenti küsitletutest.

ASi Saar Poll tegevjuht Andrus Saar arvas, et selle põhjuseks võib olla, et Eestis toodetakse vähe tarbekaupu või nende kättesaadavus on kehvem.

Hinnates toodete kvaliteeti, väitsid pooled vastanutest, et Eesti toodete kvaliteet on kehvem kui läänes toodetud kaupadel. See, et 50 protsenti inimestest pidas lääne tooteid paremaks, ei ole Eesti majanduse üleminekuvalusid arvestades masendav, lausus Saar. Tema hindas seda, et 33 protsenti vastanutest pidas Eesti ja lääne kaupade kvaliteeti võrdseks.

Valmisolek osta kodumaiseid kaupu on Saare sõnul uuringu andmetel eestlaste hulgas väga suur. Kui Eesti ja lääne kaubad oleksid oma tarbimisomaduste, kvaliteedi ja hinna poolest võrdsed, eelistaks neid küsitluse andmetel üle 70 protsendi vastanutest.