Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Infosuluta euroühinemine

    Eesti europoliitikute esimene tähetund on saabunud. Nädalavahetusel võeti Luksemburgis Eesti vastu nende kuue riigi hulka, kellega Euroopa Liit hakkab aprillis pidama valitsustevahelisi liitumisläbirääkimisi.
    Äripäeva arvates on nüüd saabunud viimane aeg informeerimaks inimesi sellest, mida täpselt tegema hakatakse, milliseid konkreetseid samme astutakse, mis muutub.
    Kunagi, kui Andra Veidemann euroministri kohalt rahvussuhete rea peale puksiti, lubas peaminister Mart Siimann euroasjad, sh neist informeerimise, enda õlule võtta.
    Paraku kui võtta kasvõi euroteemalised ajaleheküsitlused, on vastused pahatihti ikka stiilis -- ei tea sellest eriti midagi.
    Küll aga tuleb valitsusel enne eurorüppe heitumist siiski rahva käest küsida, kas samuti nemad sinna ihkavad. Tundmatusse vette hüppamise soov on üldjuhul siiski väiksem soovist selgeksõpitud sügavusega järves supelda.
    Euroraha eest ajakirjanike vedamine Brüsselisse ei olegi ehk ideaalseim lahendus. Küll aga peaks eurokõneluste delegatsioonidesse kaasama erialaliitude ning ühenduste esindajad. Jõuab info paremini ja otsesemalt ettevõtjateni.
    Huvi on suur selle vastu, missuguseks kujuneb maksupoliitika, juhul kui Eesti Euroopa Liidu liikmeks vastu võetakse, mis saab maksukoormusest siis, kui Eesti peab vastu võtma sotsiaalharta ja Euroopa Liidu seatud keskkonnanõuded.
    Kas seoses eurokõneluste algusega võib lõplikult maha matta igasugused lootused kaotada ettevõtte tulumaks? Milliseks muutub liidu liikmete rahastamine pärast liidu laienemist?
    Selge on see, et ühiskatel on ühiskatel. Kui Eesti oma kiire arenguga tõuseb keskmisest tasemest kõrgemale, vajub osa Eesti teenitust eurosohu -- meist tagapool tulijatesse -- Lätisse, Leedusse jne. Õnneks on see aeg veel kaugel. Võib arvata, et liitu astumise hetkel oleme teistest liikmesriikidest elatustasemelt veel küllaltki palju maha jäänud. Teisest küljest, võib-olla on riigil viimase aja intensiivse jahutamise valguses huvi hoidagi majandust allpool keskmist eurotaset.
    Mugav on olla järelveetav, järeleaidatav. Kui tõus viib selleni, et juba ise maksma pead, ei sobi see enam eriti.
    Euroopa ühisraha süsteemiga liitumine tuletab meelde rublaaegu.
    Tundugu võrdlus Nõukogude Liiduga eurooptimistidele kui kohatu tahes, ometi meenutab euroliit paljus NSV Liitu. Euroopa Liit on tõenäoliselt mõnevõrra demokraatlikum ja vabam, kuid siiski peab paljud kohapeal tehtavad sammud kooskõlastama Brüsseliga.
    Äripäev on suure eurooptimismi suhtes alati veidi ettevaatlik olnud. Arvatavasti pärast liidu laienemist planeeritud mahus tekib mingi loogiline sisemine jaotus: Põhja-Euroopa, Lääne-Euroopa ja Lõuna-Euroopa ühendused.
    Toimetus ootab valitsuselt täpset avalikustamist, mis hakkab muutuma, milliste etappidena edasi liigutakse. Enam selgust ootaks ka referendumi suhtes.
    Peaminister Mart Siimann võiks endale võetud euroinformaatori rollist loobuda. Esiteks pole see peaministri rida, teiseks pole ta sellega niikuinii hakkama saanud. Kõige hullem on ebamäärasus ja mitmetimõistetavus. Nende kategooriate alla liigitaks ka peaministri AK-le öeldud sõnad: «Kindlasti küsime rahva käest, aga otsustavad poliitikud.»
  • Hetkel kuum
Disainerite liidu juht: meil on konkurentsivõime ja Eesti majanduskasvu võti
Meie disainerite võidetud auhinnad ning rahvusvahelised üritused ‒ nagu lõppev Eesti disaini nädal New Yorgis ‒ kinnitavad, et valdkond võiks anda panuse majanduskasvu saavutamiseks, kirjutab Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova.
Meie disainerite võidetud auhinnad ning rahvusvahelised üritused ‒ nagu lõppev Eesti disaini nädal New Yorgis ‒ kinnitavad, et valdkond võiks anda panuse majanduskasvu saavutamiseks, kirjutab Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova.
Ebakindlus intressimäärade osas langetas USA aktsiaid
Kolmapäeval USA aktsiad langesid ning sulgusid madalamal, sest investorid ootasid Nvidia tulemusi ning analüüsisid Föderaalreservi viimase koosoleku seisukohti, vahendas Yahoo Finance.
Kolmapäeval USA aktsiad langesid ning sulgusid madalamal, sest investorid ootasid Nvidia tulemusi ning analüüsisid Föderaalreservi viimase koosoleku seisukohti, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Putin on leppinud väikevenna rolliga Värske “Globaalne briifing”
Mida arutasid Putin ja Xi? Lisaks: atentaat Slovakkia peaministrile, Iraani president surnud ja Soome ei lase migrante üle piiri.
Mida arutasid Putin ja Xi? Lisaks: atentaat Slovakkia peaministrile, Iraani president surnud ja Soome ei lase migrante üle piiri.