• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurim metsa ostja oli vahendusfirma

    Adonis ostis ainult paberipuud arvestusega, et hind jätkab tõusujoones, kommenteeris firma üks omanikke Indrek Mandre. «Kliendid on olemas, aga lepinguid poole aasta peale loomulikult pole,» selgitas ta. Adonis soovis algul osta kogu oskjonil pakutud metsamaterjali, kuid ei saanud oma pakkumust õigeks ajaks valmis.
    Koguselt järgmine ostja oli Järvere Karu AS, kes teeb Lõuna-Eestis aiamaju ja tegeleb ka paberipuu ekspordiga. Endise Võru metsamajandi erastanud firma juhataja Elmar Rehega eilse päeva jooksul ühendust saada ei õnnestunud, aga väidetavalt ostis endise metsamajandi direktori osalusega firma vaid palki.
    Saetööstust esindab mahult kolmanda ostu teinud Põlvas registreeritud AS Varu, mis on Põlvamaal kahe ja Lääne-Virumaal Näpi saeveski omanik. Varem on Eesti suuremate saetööstuste juhid väitnud, et riigi poolt määratud palgi alghind oli Suure-Jaanis tasemel, mis ei luba materjali kahjumita töödelda.
    Arvestatava koguse kõrgema kvaliteediga okaspuupalki tihumeetri hinnaga 670 krooni ostis ka Tallinnas registreeritud vahendusfirma AS INX, mis ekspordib puitu Kunda sadama kaudu. «Praegu ei ole ekspordi vähenemist näha, konkurents on kõva,» selgitas firma ostujuht Toivo Arpo, miks kõrge hinnaga palk osteti.
    Järvere Karuga võrreldava koguse palki ostsid kolme peale ka AS Aegviidu Puit, AS Vana-Võidu Saetööstus ja Pärnumaa AS Metsavester, kes teevad omavahel koostööd.
    Rohkem kui 6 miljoni krooni eest ligikaudu 11 000 tihumeetrit kuuse-peenpalki ostnud Vana-Võidu saetööstuse juhataja Martin Arula arvutas, et tehing võib firmale kuni miljon krooni kahjumit tuua. «Müügikorda on vaja parandada, aga selleks on vaja asja head ja vead läbi mängida,» selgitas ta, «maksame kooliraha tuleviku nimel.»
    Martin Arula kinnitas, et suuremad saetööstused eesotsas Imavere saeveski omanikfirmaga Sylvester üritasid Suure-Jaanis korraldatud metsamüüki nurjata sellega, et ei osalenud seal. «Tõsine boikotimeeleolu oli ja üritati viimase hetkeni välja vedada,» märkis ta, «aga ei antud aru, et seaduse jõud on taga ja boikott teeb asja vaid hullemaks.»
    Valitsuse sügisel kinnitatud metsa müügi korda on Eesti suuremad puidufirmad ägedalt kritiseerinud, väites, et see ei arvesta puidutööstuse huve.
    Metsaamet on müügikorra muutmise vajadust tunnistanud ja moodustanud komisjoni, kes otsib saetöösturite ümarlauaga korra muutmise osas kokkulepet.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva plussis Balti börsiindeksit vedas alla Ignitis
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.