Toomemägi teravmeelsete ideede teostuskohaks

«Skandinaavia huvikeskuste president kahvatas kadedusest, kui näitasin slaide Toomemäest ja selle ümbrusest,» muigab äsja Brüsselist Euroopa teaduskeskuse esindajate sümpoosiumilt naasnud huvikeskuse Tartu projektijuht Tiiu Sild. «Tähetorn, raekoda, ülikooli peahoone, vana anatoomikum -- kõik on üheskoos.»

Sild lisab, et Euroopa teaduse huvikeskused otsivad Balti riikides projekti, mida toetada. Soome tuntuim keskus Heureka plaanib mais tuua Tartusse sümboolse hinna eest oma näituse.

ASi Tartu Näitused tegevdirektori Alo Pettai sõnul pole nad kunagi ära öelnud huvitavatest projektidest ning on nõus Tartu teaduse huvikeskusele rentima soodsalt umbes 1400 ruutmeetrit pinda.

«Oluliseks ajendiks asja käivitamisel sai see, et eelmisel aastal tagastati ülikoolile tähetornikompleks,» räägib Tartu ülikooli prorektor Toivo Maimets teaduse huvikeskusest. «Kõigepealt tuleb selgeks teha, kui palju projekti käivitamiseks raha vaja läheb.»

Tiiu Sild rehkendab tähetorni renoveerimiskuludeks umbes kaheksa miljonit krooni. «Loomulikult saab interaktiivset teadust demonstreerida ka ülikooli hoonetes.»

1. septembril käivitunud teaduse huvikeskuse projekti on finantseerinud võrdselt Tartu ülikool ja Tartu linnavalitsus. «Palka makstakse mulle prorektori fondist,» räägib Sild. «Brüsselis käisin linna kulul.»

Sild on esitanud rahataotlusi mitmele fondile ja asutusele kokku ligi 1,5 miljoni krooni peale. Kõige enam loodab ta Avatud Eesti fondile.

«Mingil etapil on riigi toetus projektile vajalik,» möönab endine haridusminister, Tartu ülikooli optika- ja spektroskoopiaprofessor Jaak Aaviksoo, keda peetakse teaduse huvikeskuse idee üheks initsiaatoriks.

Tiiu Sild lubab huvikeskuses näidata odavaid, aga teravmeelseid ideid. «Idee on see, mis maksab,» rõhutab ta ja toob näiteks Soome populaarse Heureka, kus ideid teostab vaid neli meest.

«Üks tegeleb puiduga, teine metalliga, kolmas plastiga ja neljas on elektrik,» loetleb Sild. Heureka järgmine tõmbenumber on mitmekümne meetri pikkune ja paar meetrit kõrge Gulliver, mille sees jalutades saab näha kuidas inimene seest välja näeb.

Silla sõnul on talle oma kaasabi pakkunud juba mitmed, näiteks hiidtuura Maria topisetegijad ja vesiveskite ehitaja insener Anto Juske.

Kuigi enamik huvikeskustest asub USAs, pole huvikeskus Silla sõnutsi siiski disneyland, vaid peaks ajendama kogetu kohta lisainformatsiooni otsima.

«Koolides pole avaraid võimalusi ja mõnel õpetajal piisavalt tahet teha näiteks keemia- ja füüsikakatseid,» räägib Sild.