Võõras raha vallal kaelas

«Üldsummad on olemas, aga tahaks teada, palju on väliskohustusi kokku, palju on laenatud teatud pankadelt,» põhjendab rahandusministeeriumi kohalike eelarvete talituse juhataja Veiko Tammearu registri vajalikkust. Praegu teab Tallinn vaid omavalitsuste laenukulu jooksval aastal.

Eriti halvasti tagastatakse valitsuse vahendusel võetud energeetikalaene ja Hüvitusfondist ja keskkonnafondist võetud laene.

Selle aasta eelarve täitmise järgi on näiteks Jõelähtme vald Harjumaal maksnud ära küll Euroopa pangast (EBRD) saadud laenu intressid -- 1,3 miljonit krooni, kuid jätnud põhilaenu -- 2,2 miljonit krooni -- tasumata.

Kõue vald Harjumaal pole pikaajalisest välislaenust sel aastal samuti midagi maksnud, ehkki eelarves lubas tasuda maailmapanga laenust 72 600 krooni.

Raplamaal asuv Kehtna vald on maailmapanga ja EBRD laenust tasunud sel aastal vähem kui poole plaanitust ja sedagi põhiliselt intresside arvel. Sama nigelalt on välislaenu tagasi maksnud Rapla linn ja Rapla vald.

Loksa linn on eelarves ette näinud maailmapanga laenust ära maksta 612 000 krooni, aga pole midagi maksnud

Sellistest võlguolijatest on rahandusministeeriumi ametnikel oma tarbeks nn must nimekiri, mida avalikustada siiski ei soovita.

Valla- ja linnaeelarve seaduse järgi ei tohi omavalitsuse võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks mõeldud summa ületada viiendikku aastaeelarve tuludest. Seda piiri on ületanud praegu üksikud.

Järgmisest aastat kehtima hakkav seadusemuudatus nõuab, et kõik laenukohustused võivad hõlmata kuni 75% eelarve tuludest.

Seepärast võib lähiaastatel varasemate laenude korraga tagasimaksmisest tekkida tõsine oht kohalikule eelarvele.

Uuest aastast võib laenukohustuste surumisega lubatud piiridesse jääda raskustesse näiteks Põlvamaa Orava vald, kes on 7,6 miljoni kroonise eelarve juures võtnud sel aastal kohustuseks maksta tagasi 1,5 miljonit krooni pangalaenu.

Maardu linna eelarve on sel aastal 56,8 miljonit krooni. Tagasi maksta kavatses linn eelarve järgi sel aastal 9,9 miljonit krooni, aga on tänu uuele kommertspangast võetud laenule tegelikult maksnud juba 13,4 miljonit krooni. See summa ületab eelarves lubatu, ehkki samas on eelarve tänavu mitme miljoni krooni võrra üle laekunud ja võib lubada julgemat laenutasumist.

Rahandusministeeriumi kokkuvõte näitab, et üheteistkümne kuuga on kõik omavalitsused kokku laenanud eelarvetes plaanitust 56 miljonit krooni rohkem.

Tõsi, laene on tagasi makstud ka eelarvetes plaanitust rohkem, ehkki väiksemas summas -- 15,8 miljoni krooni eest.

Veiko Tammearu sõnul on see üsna positiivne märk, et laenukohustuste ja tagasimaksete kasvu vahe nii väike on. «Paarkümmend miljonit on üsna tühine,» kinnitab ta.

Eelarvest rohkem on sel aastal laenanud Pärnu, Harju, Järva, Lääne-Viru ja Saare maakonnad. Eelarvest vähem on laenanud Ida-Viru, Jõgeva, Lääne, Tartu ja Viljandi maakond.

Türi linna eelarves on laenureal 4 miljonit krooni võlakirjade emissioonist, aga linn on lisaks saanud valitsuse kaudu 5,7 miljonit krooni laenu Rootsist.

Samas on Türi jännis tagasimaksmisega. 612 000 krooni asemel on linn üheteistkümne kuuga suutnud maksta 383 000 krooni, võlgu ollakse nii välismaale kui keskkonnafondile.

Pärnumaal on Sauga vald laenanud plaaniväliselt 1,08 miljonit krooni ja Tori vald 800 000 krooni. Ka Kaarma vald Saaremaal on võtnud eelarves algselt null krooni asemel laenu 400 000 ja Kuressaare vald 1,8 miljonit krooni.

Kõige suurem osa laenueelarve ületamisel on omavalitsuste võlakirjadel, mida novembri alguseks oli eelarvetes kavandatust rohkem välja lastud 61 miljoni krooni eest.

Pärnu linn plaanis võlakirju 29 miljoni, aga emiteeris neid 95 miljoni krooni eest. Samuti Kuressaare linn ja Pihtla vald Saaremaal, kes eelarves üldse võlakirju ette ei näinud, aga neid siiski emiteerisid.

Nii valitsuse vahendusel võetud pikaajaliste välislaenude kui Eesti pankadelt võetud lühiajaliste laenude eelarve kava oli ületatud 2,4 miljoni krooniga.

Pikaajaliste pangalaenude plaan oli omavalitsuste selle aasta 11 kuu kogueelarve põhjal 600 000 krooni ulatuses täitmata ja pikaajaliste välislaenude plaan 2 miljoni krooniga täitmata.

Vallad on jännis peamiselt paaril viimasel aastal võetud energeetikalaenudega, mida tunnistab ka rahandusministeeriumi välislaenude raamatupidamise büroo juhataja Taivo Tahk.

Sel aastal pole väikestele valdadele välislaenu enam antud. Seda on saanud suured linnad, nagu Tartu, Pärnu, Tallinn.

«Ühelt poolt on väiksed omavalitsused riskantsed ja teisalt pole enam vajadust neile välislaenu anda,» põhjendab Tahk.

Paljud väiksed vallad loodavad, et riik esialgu pikendab nende välislaenude tagasimaksmise tähtaega ja hoopis kustutab selle.

Tammearu ja Tahk seda ei usu. «Me ju karistame sellega neid ausaid tagasimaksjaid, kes on selle laenu ära maksnud,» leiab Tammearu.

Seega tuleb omavalitsuste tegevjuhtidel ja volikogudel võetud kohustused tagasi maksta ja vajadusel püksirihma pingutada. Lootusi ei tasu rajada valitsuse härdameelsusele või uutele valimistele.

Katlamaja osutus mittevajalikuks

n Anija vald Harjumaal peaks sel aastal valitsusele ära maksma 2,9 miljonit krooni maailmapangalt 1993. aastal võetud laenu, mille eest ehitati Alaverre uus katlamaja. Samuti on tal kaelas umbes samal ajal võetud 500 000 krooni suurune masuudilaen välispangast.

Eelarve täitmine näitab, et seni pole vald võlast maksnud sentigi. Vald lükkab laenumaksmist aasta-aastalt edasi, sest raha pole.

«Me vist oleme sada tuhat krooni kunagi maksnud. Rohkem lihtsalt ei ole võimalik, sest meil laekumisi ei ole ja eelarve täis ei tule,» rehkendab vallavanem Tõnis Väli (pildil).

Uus katlamaja ehitati põhiliselt elumajade tarbeks. Aga selle aja peale, kui katlamaja valmis sai ja tööle hakkas, olid suurte kortermajade elanikud endale alternatiivsed küttesüsteemid paigaldanud ja ei vajanudki enam katlamaja.

Nüüd läheb Väli sõnul elektriküte järjest kallimaks, aga elamute taasühendamine katlamajaga on kulukas ja tehniliselt keeruline ettevõtmine.

Katlamaja valvab kolli tõugu koer ja kleenuke naine. Ta tuleb hoolimata kõvast pakasest mantlita uksele, sest katlamaja soojus on kehas. Valvur kiidab vallavanemale takka: küll oleks hea, kui minu toasoe tuleks siit katlamajast, aga ka tema on endale elektrikütte lasknud panna.

Niiviisi, tarbijate puudumisel, ongi Anija vald oma välislaenu aasta-aastalt eelarvetes edasi nihutanud, iga kord rahandusministeeriumist laenupikendust saades.

Tõnis Väli loodab, et riik kustutab mõlemad laenud. «Muidugi tahaksime me laenu tagasi maksta, aga sooviks, et riik ka meist aru saaks. Et ega me nüüd oma tahtmisega ei tahtnud seda laenu võtta, ikka hädavajadusel,» räägib ta.

Maailmapanga laen on valla ainuke laen. Uute laenude võtmisele ei taha 15 miljoni kroonise eelarvega Anija valda juhtiv Tõnis Väli mõeldagi. «Kes meile annakski ...» lööb ta käega.