• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas on vaja muuta seadust?

    POOLT
    See on pragmaatiline samm, et hakata liikuma ühiskonna integreerimise poole. Esimene samm. Me loobume tabust, mille üle me praktiliselt kuus aastat ei ole diskuteerinud. Kõige tähtsam on see, et me alustame lastest, kes ei ole Nõukogude Liidus elanud, kellel ei olegi teist kodumaad. See, et nad kohe saavad kodakondsuse, mõjutab nende mentaliteeti. See mõjutab ka nende vanemaid, et nende lapsed on Eesti kodanikud. Me alustame õigest otsast naturalisatsiooniprotsessi.
    Eestis eksisteerib ka praegu kaks eraldiseisvat ühiskonda. Meie eesmärk on just see, et hakata barjääre lõhkuma. Meil jääb ühiskond sellisesse separeeritud olukorda, kui meil suurem osa muulasi on välismaalased ja teiste riikide kodanikud. Me peame muulastest formeerima Eesti-keskse ühiskonnagrupi, mis võib-olla ka tulevikus valdavas osas vene keelt räägib. Maksimaalselt formeerima Eesti-kesksust ja andma, nii palju kui on võimalik, positiivseid stiimuleid keele õppimiseks. Just positiivselt -- et see on võimalus, tulevik. Mitte negatiivselt, et kui sa ei tea keelt, siis sa ei saa olla saadik jne.
    VASTU
    Me ei ole fraktsioonis veel konkreetselt oma ametlikku seisukohta kujundanud. Küll aga on Isamaaliit seisukohal, et me ei tahaks näha, et kodakondsusseadusandluse põhialuseid muudetakse. Oleme nõus kõikvõimalike algatustega, mis kiirendavad integreerimisprotsessi, mis aitavad keeleõpet. Võib-olla ka ühekordsete aktidega, mis puudutavad muulaste lapsi vms. Aga nii, nagu selles eelnõus on täiesti uus põhimõte, et Eesti pinnal sündivad lapsed on automaatselt kodanikud -- seda esineb ka Euroopas suhteliselt harva. See on Ameerika seadusandlus.
    Omal ajal, kui kodakondsusseaduse põhialused paika pandi, võeti vastu põhimõtteline seisukoht, et kodakondsust on Eestis võimalik saada naturalisatsiooni korras, ja kodakondsuse taotlu se tingimused on fikseeritud ja on Eesti olude kohta äärmiselt liberaalsed. Aga jäävad minimaalsed keelenõuded, Eesti põhiseadusest peavad olema elementaarsed teadmised, kriteerium, kaua inimene peab Eestis elama, jne. Selle eelnõuga võetakse põhiküsimused maha. Täiesti uus lähenemine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Renault' lahkumise järel vuravad Moskva tehasest välja Moskvitšid
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.