Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas on vaja muuta seadust?
POOLT
See on pragmaatiline samm, et hakata liikuma ühiskonna integreerimise poole. Esimene samm. Me loobume tabust, mille üle me praktiliselt kuus aastat ei ole diskuteerinud. Kõige tähtsam on see, et me alustame lastest, kes ei ole Nõukogude Liidus elanud, kellel ei olegi teist kodumaad. See, et nad kohe saavad kodakondsuse, mõjutab nende mentaliteeti. See mõjutab ka nende vanemaid, et nende lapsed on Eesti kodanikud. Me alustame õigest otsast naturalisatsiooniprotsessi.
Eestis eksisteerib ka praegu kaks eraldiseisvat ühiskonda. Meie eesmärk on just see, et hakata barjääre lõhkuma. Meil jääb ühiskond sellisesse separeeritud olukorda, kui meil suurem osa muulasi on välismaalased ja teiste riikide kodanikud. Me peame muulastest formeerima Eesti-keskse ühiskonnagrupi, mis võib-olla ka tulevikus valdavas osas vene keelt räägib. Maksimaalselt formeerima Eesti-kesksust ja andma, nii palju kui on võimalik, positiivseid stiimuleid keele õppimiseks. Just positiivselt -- et see on võimalus, tulevik. Mitte negatiivselt, et kui sa ei tea keelt, siis sa ei saa olla saadik jne.
VASTU
Me ei ole fraktsioonis veel konkreetselt oma ametlikku seisukohta kujundanud. Küll aga on Isamaaliit seisukohal, et me ei tahaks näha, et kodakondsusseadusandluse põhialuseid muudetakse. Oleme nõus kõikvõimalike algatustega, mis kiirendavad integreerimisprotsessi, mis aitavad keeleõpet. Võib-olla ka ühekordsete aktidega, mis puudutavad muulaste lapsi vms. Aga nii, nagu selles eelnõus on täiesti uus põhimõte, et Eesti pinnal sündivad lapsed on automaatselt kodanikud -- seda esineb ka Euroopas suhteliselt harva. See on Ameerika seadusandlus.
Omal ajal, kui kodakondsusseaduse põhialused paika pandi, võeti vastu põhimõtteline seisukoht, et kodakondsust on Eestis võimalik saada naturalisatsiooni korras, ja kodakondsuse taotlu se tingimused on fikseeritud ja on Eesti olude kohta äärmiselt liberaalsed. Aga jäävad minimaalsed keelenõuded, Eesti põhiseadusest peavad olema elementaarsed teadmised, kriteerium, kaua inimene peab Eestis elama, jne. Selle eelnõuga võetakse põhiküsimused maha. Täiesti uus lähenemine.