• Jaga lugu:

    Kas on vaja muuta seadust?

    POOLT
    See on pragmaatiline samm, et hakata liikuma ühiskonna integreerimise poole. Esimene samm. Me loobume tabust, mille üle me praktiliselt kuus aastat ei ole diskuteerinud. Kõige tähtsam on see, et me alustame lastest, kes ei ole Nõukogude Liidus elanud, kellel ei olegi teist kodumaad. See, et nad kohe saavad kodakondsuse, mõjutab nende mentaliteeti. See mõjutab ka nende vanemaid, et nende lapsed on Eesti kodanikud. Me alustame õigest otsast naturalisatsiooniprotsessi.
    Eestis eksisteerib ka praegu kaks eraldiseisvat ühiskonda. Meie eesmärk on just see, et hakata barjääre lõhkuma. Meil jääb ühiskond sellisesse separeeritud olukorda, kui meil suurem osa muulasi on välismaalased ja teiste riikide kodanikud. Me peame muulastest formeerima Eesti-keskse ühiskonnagrupi, mis võib-olla ka tulevikus valdavas osas vene keelt räägib. Maksimaalselt formeerima Eesti-kesksust ja andma, nii palju kui on võimalik, positiivseid stiimuleid keele õppimiseks. Just positiivselt -- et see on võimalus, tulevik. Mitte negatiivselt, et kui sa ei tea keelt, siis sa ei saa olla saadik jne.
    VASTU
    Me ei ole fraktsioonis veel konkreetselt oma ametlikku seisukohta kujundanud. Küll aga on Isamaaliit seisukohal, et me ei tahaks näha, et kodakondsusseadusandluse põhialuseid muudetakse. Oleme nõus kõikvõimalike algatustega, mis kiirendavad integreerimisprotsessi, mis aitavad keeleõpet. Võib-olla ka ühekordsete aktidega, mis puudutavad muulaste lapsi vms. Aga nii, nagu selles eelnõus on täiesti uus põhimõte, et Eesti pinnal sündivad lapsed on automaatselt kodanikud -- seda esineb ka Euroopas suhteliselt harva. See on Ameerika seadusandlus.
    Omal ajal, kui kodakondsusseaduse põhialused paika pandi, võeti vastu põhimõtteline seisukoht, et kodakondsust on Eestis võimalik saada naturalisatsiooni korras, ja kodakondsuse taotlu se tingimused on fikseeritud ja on Eesti olude kohta äärmiselt liberaalsed. Aga jäävad minimaalsed keelenõuded, Eesti põhiseadusest peavad olema elementaarsed teadmised, kriteerium, kaua inimene peab Eestis elama, jne. Selle eelnõuga võetakse põhiküsimused maha. Täiesti uus lähenemine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Personalijuht: ainult kaugtöö toob negatiivsed tagajärjed
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
Alibaba tulemused jäid ootustele alla
Hiina e-kaubandushiiu Alibaba majandusaasta esimese kvartali käive oli oodatust väiksem, peamiselt oli põhjuseks tihedam konkurents väiksemate ettevõtete, nagu JD.Com ja Pinduoduo, poolt, vahendab Reuters.
Hiina e-kaubandushiiu Alibaba majandusaasta esimese kvartali käive oli oodatust väiksem, peamiselt oli põhjuseks tihedam konkurents väiksemate ettevõtete, nagu JD.Com ja Pinduoduo, poolt, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: hinnatõus hinnatõusu otsa
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm aitab vastata küsimusele, miks kõik on kallimaks läinud ja jätkab samal rajal.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm aitab vastata küsimusele, miks kõik on kallimaks läinud ja jätkab samal rajal.
Bolt kaasas 600 miljonit eurot
Alles hiljuti autorenditeenuse käivitanud Eesti idufirma Bolt kaasas 600 miljonit eurot, et nüüd arendada toidukaupade kojuvedamise teenust.
Alles hiljuti autorenditeenuse käivitanud Eesti idufirma Bolt kaasas 600 miljonit eurot, et nüüd arendada toidukaupade kojuvedamise teenust.