Lammutav arengujuht

Küllap oli paljudele üllatuseks, et ühe ettevõtte tegevjuhi valimisest suur show kujuneb. Iseenesest on ju tegu triviaalse protseduuriga. Suur avalik tähelepanu, eeldatav või ootamatu, nõuab väga selgeid mängureegleid. Mille hulka võiks arvata ka suuremat avalikkust valimise ümber, et vältida niikuinii tekkivaid kuulujutte kandidaatide nimede ja tagaseljaotsuste ümber. Tosinkonna Eesti Energia peadirektori konkursi avaringist edasijõudnu nimede õigeaegne ametlik väljaütlemine oleks olnud päris hea lahendus spekulatsioonide vähendamiseks.

Mõnes mõttes paradoksina otsustati avalikus shows ehk kõige tagasihoidlikumaid artistivõimeid näidanud Tallinna Panga arendusdirektori Gunnar Okki kasuks. Eestis peamiselt Statoili keti rajajana endale nime teinud Okk hoidis end targu tagaplaanile ning lükkas ajakirjanike katsed panna teda oma peadirektori-plaane tutvustama leebelt, ent kindlalt konkursi lõpuni edasi. Taunides sedaviisi ka peamisi konkurente: Uudo-Rein Lehtse üllatavalt välja löönud sõnaohtrust ning Toomas Tamsari suureplaanilist jõudmist Kroonika külgedele. Nüüdseks on Okk oma kavatsused kenasti ära rääkinud, hoolikalt läbimõeldud piirini mõistagi.

Pisike paradoks on seegi, et seni end rajajana- ülesehitajana teostanud Gunnar Okkil tuleb peagi üsna palju lammutustööd ette võtta.

Õnneks on tal tagataskus varuks TPI elektrivõrkude ja -süsteemide eriala diplom, mis lubab teada-tuntud konservatiivses energeetikute seltskonnas peaaegu mastimehena esineda.