Eelarvepoliitika võib kaotada senise ranguse

Koonderakonna fraktsiooni liikme Lippmaa sõnul võib defitsiidiga eelarve planeerimine tulla kõne alla üksnes väliskaubanduse tasakaalustumise korral. «Aasia tiigrite hall saatus kinnitab, et üksnes ärile ja pangandusele pole võimalik majandust üles ehitada. Peame tootmise jalule tõstma,» ütles Lippmaa.

Maailmas ei aeta taga ranget eelarvepoliitikat, vaid tasakaalustatakse eelarvet stabilisatsioonifondidega, ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju. Valitsusliit kavatseb riigieelarve seadusega määrata riigieelarve tulude ülelaekumisest moodustatava stabiliseerimisreservi, et maandada makromajanduslikke riske. «Peame edukatel aastatel koguma varusid kesiste aastate languse silumiseks. Moodne Euroopa ei lähtu valuutakomitee põhimõtetest,» selgitas Raju.

Koonderakonna fraktsiooni esimees Mati Meos ütles, et valitsuskoalitsioon pole eelarvepoliitika muutmist arutanud. «Teoreetiliselt on eelarvetasakaalu muutmine võimalik aasta sees, kuid väide, et senist poliitikat peaks muutma, jääb Raju südametunnistusele,» lisas Meos.

«Ei maksa Euroopas valitsevat stagnatsiooni segi ajada moodsate kommetega,» kritiseeris Raju seisukohti reformierakondlane Heiki Kranich. «Pigem on Eestis kasutatav süsteem moodne, sest ta on näidanud oma efektiivsust.»

Kranichi sõnul näitaks Eesti senisest rahanduspoliitikast loobudes argust ja võimetust olla edukas.

Majanduskomisjoni esimehe Tiit Made sõnul peaks Eesti andma eelarveseadusega valitsusele suuremaid vabadusi eelarve koostamisel, kuid ei tohi senisest konservatiivsest süsteemist loobuda. «Las saame enne jalad maha,» ütles Made.