«Kui kokkulepe sai sõlmitud, siis otsustati iga aasta lõpus hakata tegema kokkuvõtteid, kuidas töövahetus on läinud,» räägib Lumi, «kuid siiani ei ole selliseid kohtumisi meil olnud.»
Põhjus võib Lumi sõnul olla selles, et Saksamaal on praegu tööhõivega probleeme ning inimesed, kellega Saksamaal asju aetakse, on tihedalt vahetunud.
Kokkulepe Saksamaaga on sõlmitud 1995. aastal ning senini on kokkuleppe alusel tööd saanud vaid kaks Eesti kodanikku, ütles Lumi.
Üks kahest tööd saanust on praegu Saksamaal elav Kadri Reichardt, kes pärast Saksamaale minekut ka seal abiellus.
Algselt läksin sinna tegelikult keelt õppima ning kohtusin oma tulevase abikaasaga, räägib Reichardt. Pärast seda naases ta Eestisse, hankis tööloa ning läks tagasi Saksamaale.
Võõrtöövõtu kokkuleppest luges ajalehe artiklist Kadri isa. Kadri abikaasa aitas leida tulevase tööandja. Kui taotlusele tuli Saksamaalt nõusolek, ei olnud tööviisat enam eriti raske saada.
Sarnane leping oli Lumi sõnul Eestil sõlmitud ka Rootsiga, kuid praeguseks on see oma kehtivuse kaotanud. Kuidas kokkulepe Rootsiga töötas, ei soovinud Lumi kommenteerida, sest tema sel ajal tööturuametis ei töötanud.
Ingrid Nordlund Rootsi tööturuametist ütleb, et igal aastal sai Rootsis tööd 20--25 Eesti kodanikku. Põhilised elualad, kuhu eestlased tööle said, olid Nordlundi sõnul põllumajandus ja teenindussektor.
Kokkulepe Rootsiga on praeguseks lõppenud, märgib tööturuameti peadirektor Urve Vool.
«Kuid Eesti on huvitatud selliste lepingute sõlmimisest ning praegu käib ettevalmistamine sarnaste lepingute sõlmimiseks Eesti, Läti ja Leedu vahel,» ütleb Vool.