OPEC mures nafta ülepakkumise pärast

Nafta jäi ka selleks nädalaks maailma börsikaupade ja tooraineturu tähelepanu keskmesse. Võimalus, et ÜRO ja Iraagi vaheline vastasseis lahendatakse diplomaatiliste vahenditega ja sõjalist kokkupõrget ei tule, viis kolmapäeval brenti segu aprillilepingute hinna uuele, 46 kuu madalaimale tasemele -- 14,22 dollarini barrel. Analüütikute sõnul sillutab diplomaatiline edu ka Iraagi ekspordikvootide tõstmise võimalust nafta-toiduainete- vastu-lepingu raames, mis suurendab nafta niigi suurt pakkumist maailmaturule veelgi. Iraak taotleb ekspordikvoodi suurendamist 5,2 mld dollarini poolaastas.

Nafta ülemäärane pakkumine on hakanud muret tegema ka naftat eksportivate riikide organisatsioonile (OPEC), kes otsustas möödunud sügisel tõsta ekspordikvoote 10% võrra. Viimase nelja kuu jooksul on nafta hind langenud umbes 30% ja seetõttu väheneb näiteks Saudi Araabia nafta ekspordist saadav tulu miljardi dollari võrra kuus. Saudi Araabia, kes on maailma suurim nafta eksportija, oli ekspordikvootide tõstmise peamine initsiaator. Kolmapäeval teataski Saudi naftaminister Ali Al-Naimi murest nafta hinna stabiilsuse pärast. Avaldus tähendab ilmselt, et Er-Rijad soovib lähinädalatel kutsuda kokku OPECi hädaistungi eesmärgiga nafta eksporti vähendada. Raske uskuda, et minnakse ekspordikvootide vähendamiseni. On usutavam, et saudid üritavad veenda kvoodiületajaid, Venezuelat, Nigeeriat ja Katarit, eksportima kokkulepitud limiitide piirides. Kolm riiki ekspordivad ööpäevas 1,3 mln üle kokkulepitud kvoodi.

Toornafta hind reageeris Saudi Araabia kommentaaridele hinnatõusuga. New Yorgi kaubabörsil tõusis toornafta märtsilepingute kolmapäevane sulgemishind 59 senti -- 16,25 dollarini barrel.