Taani parempoolsed pürivad võimule

Ükskõik, kas valitsus vahetub või mitte, tuleb vaatlejate arvates sellel peatähelepanu pöörata ülekuumenenud majanduse mahajahutamisele ja kujundada riigi selge hoiak Euroopa Liidu (EL) integratsiooni ja laienemise suhtes.

Seni on Taani majandusel läinud suurepäraselt. Üle hulga aja on riigieelarve tasakaalus ja töötus on nelja aastaga langenud 12 protsendilt 7-le. Mullune majanduskasv oli 3,3% ja eratarbimine suurenes 4,1%. See tähendab, et autonõudlus on kasvanud 30% ja korterite-majade hinnad on kerkinud väga kõrgeks. Seega on majanduse ülekuumenemise oht ilmne. Et Taani kroon on seotud Euroopa valuutakursimehhanismiga (ERM), siis ei saa intressidega mängida, vaid turg ootab valitsuselt suuri eelarvekärpeid juba sügisel.

1992. a rahvahääletusel otsustas Taani jääda tulevasest Euroopa rahaliidust (EMU) välja. Ellemann Jensen on kinnitanud, et võimul olles tagab ta EMU nõuetest range kinnipidamise ka väljaspool rahaliitu, kuid üldiselt oleks tema sooviks Taani ELile jälle lähemale tüürida.

Kodanlikud erakonnad, liberaalid ja konservatiivid, kellele ennustatakse 179kohalises parlamendis 10 enammandaati, on lubanud erinevalt praegusest valitsusest karmistada immigratsioonipoliitikat ning kärpida välisabi ja makse.

28. mail on Taanis uus rahvahääletus, mis peab selgitama taanlaste suhtumise ELi Amsterdami lepingusse. Viimase kuuga on selle toetajate hulk kasvanud 40 protsendilt 45,4-le ja vastaste hulk langenud 31,6-lt 26,8-le. Kui lepingu vastased peaksid siiski peale jääma, siis muudaks see turu närviliseks ja kahjustaks Taani-ELi suhteid. Elleman Jensen on seisukohal, et Amsterdami leping oleks vaja kindlasti heaks kiita, sest muidu komplitseeruks ELi tegevus ja pidurduks selle laienemine. KL-REUTERS-ÄP