Lühiuudised

Eesti on saanud üle majandust möödunud aasta viimases kvartalis tabanud ?okist, kuid majanduse riskiaste on endiselt küllalt suur, leiab audiitorfirma Price Waterhouse Eesti majanduse kvartaliülevaates.

Ülevaate koostanud Price Waterhouse'i analüütik Hardo Pajula rääkis, et pikemas perspektiivis võib Eesti majandust ees oodata deflatsioon. See on vastupidine olukord prognoositule.

Kui inimesed ootavad ligi paarikümneprotsendilist palgatõusu, samasugune surve on ka administratiivselt reguleeritavate hindade poolt ning kui rahapakkumine peaks vähenema ja välisraha juurde ei tule, ei saa ka hinnad kasvada. ÄP

Pankadevahelisel rahaturul langevad kiiresti intressimäärad, kuna pangad on kogunud endale piisava likviidsusvaru ja ei soovi enam turult raha laenata.

«Üleööturul polegi enam mingit tegevust, ilmselt on pankadel reservid päris täis,» ütles Hansapanga intressitoodete diiler Maivi Hanson. «Tehakse mõningaid pikemaajalisi tehinguid, aga endise kõrge intressiga ei taha enam keegi raha sisse võtta.»

«Lühemate tähtaegade puhul on intressimäär langenud kohati alla kümne protsendi,» rääkis ta.

Samuti on langenud riigikassa deposiitide intressimäärad. BNS

Hansapank alandas reedel kuni kuuekuuliste kliendihoiuste intressimäärasid sõltuvalt tähtajast maksimaalselt 1% võrra.

«Ühekuulise deposiidi intress on 9,5% ja kuuekuulise deposiidi intress 10,5%,» ütles Hansapanga intressitoodete diiler Maivi Hanson. «Varem oli kuuliste deposiitide intressimäär 10,5%.» Hanson märkis, et laenuintresside alandamise kohta pole veel otsust tehtud. BNS

Tallinna Kaubamaja kavatseb tänavu maksta aktsionäridele dividende 6,79 mln krooni ehk 1 kroon aktsiast.

Ülejäänud 34,8 miljoni krooni suurusest kasumist plaanib ettevõte eraldada 1,74 miljonit reservkapitaliks. 26,23 miljonit moodustab reinvesteeritav osa.

Puhaskasumi jaotamise plaani peab kinnitama Kaubamaja aktsionäride korraline üldkoosolek, mis toimub 25. aprillil 1998 Tallinnas Sakala keskuses.

Koosoleku päevakorras on veel 1997. majandusaasta aruande ja dividendide väljamaksmise kuupäeva kinnitamine ning audiitori valimine, teatas kaubamaja juhatuse liige Urmo Vallner. BNS

Talinvest Suprema Securities organiseerib Hoiupanga Liisingule tegevuse arendamiseks 470 mln kroonist laenu.

«Hoiupanga Liising soovib sisse võtta 58,7 mln Saksa marka,» ütles Talinvest Suprema projektijuht Kristjan Maslov. «Tegelikult jaguneb mandaat kaheks -- osa raha tuleb Saksa margas ja teine osa dollaris.»

Maslov märkis, et ettevõte ei ole täpselt finantseerimise vormi piiritlenud ja praegu käivad potentsiaalsete investoritega läbirääkimised. BNS

AS Kinnisvara Ekspress soovib laenutegevuse arendamiseks võtta rahvusvahelistelt turgudelt 100 miljoni kroonise sündikaatlaenu.

«Peame praegu läbirääkimisi lääne pankadega, kellest võiks saada laenusündikaadi peakorraldaja,» ütles laenu korraldava Talinvest Suprema Securities projektijuht Kristjan Maslov. «Laenu garantidena on plaanis kaasata ka Eesti panku.» BNS

Euroopa Liit otsustas toetada Eesti põllumajandust 1,3 miljardi krooniga. Raha on mõeldud Eesti toiduainetööstuse ja põllumajandustootmise kaasajastamiseks, ütles Mõõdukate teabetoimkonna välissekretär Jarna Laur.

ELi otsusest räägiti Mõõdukate korraldatud seminaril Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika üle, mis toimus nädalavahetusel Saaremaal Loona mõisas. Seminar käsitles Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat ja võimalusi, mis see Eestile pakub. ETA

Jõhvi volikogu võttis vastu määruse, mille kohaselt hakatakse alates 1. aprillist üle 8 tonni kaaluvatele autodele linnas liiklemise jaoks vormistama tasulisi liiklemislube. ETA

Tallinna linnavaraamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel seni linnale kuuluvad 10% kaubandusfirma AS Kulderknupp aktsiatest. Linn müüb 40 1000kroonise nimiväärtusega aktsiat alghinnaga 350 000 krooni.

Kulderknupu aktsiakapital on 400 000 kr, mis jaguneb 400 nimeliseks aktsiaks.

Pakkumisel osaleda soovijad peavad tasuma 10% tagatisraha ehk 35 000 krooni või esitama kehtiva tagasivõtmatu pangagarantii samas ulatuses. Tagatisraha võetak-se arvesse enampakkumise võitjaga ostu-müügilepingu sõlmimisel.

ASi Kulderknupp teistel aktsionäridel on aktsiate ostueesõigus. Pakkumiste esitamise lõpptähtaeg on 27. märtsil. Tallinnas Õismäel Kullerkupu poodi rentiv AS Kulderknupp tegeleb toidu- ja tööstuskaupade jae- ning hulgimüügi, turukaubanduse ja tasuliste teenuste osutamisega. BNS

Kinnisvaraarendusfirma Pro Kapital plaanib kevadel läbi viia kinnise ja seejärel avaliku aktsiaemissiooni kogumahus 3,5 miljonit aktsiat.

Kahe emissiooni tulemusel kasvab Pro Kapitali aktsiakapital seniselt 100 miljonilt 135 miljonile kroonile.

«Kinnise emissiooni ettevalmistamine on jõudnud lõpusirgele,» ütles Pro Kapitali juhatuse liige Andrus Laurits. Emissiooni märgivad tema sõnul välisfirmad.

Pärast kinnise aktsiamüügi lõppu kavatseb Pro Kapital läbi viia avaliku emissiooni ja esitada taotluse aktsiate noteerimiseks Tallinna börsil. BNS

AS Dvigatel tasub ettevõtte nõukogu esimehe Ülo Pärnitsa sõnul lähiajal töötajaile 1,6 miljoni kroonise palgavõla.

«Oleme praegu ühe kuu võrra palgamaksmise graafikust maas,» ütles Pärnits. «Raskuste algpõhjus on erastamisel kaasa saadud vanad palgavõlad, osaliselt on võib-olla tegemist ka tehase praeguse juhtkonna hooletusega.»

Pärnits selgitas, et algselt oli töötajatega kokkulepe tasuda palgavõlgnevus jõuludeks ning augu katmiseks müüs Dvigatel jõulude eel maha ühe objekti. «Siis aga ei saanud ostja meile tasuda, pankadel tekkis likviidsuskriis. Loodetavasti saame selle raha lähiajal kätte, ma võtan selle oma südameasjaks,» kinnitas Pärnits.

Selle aasta käibeks prognoosib Dvigatel 120 mln ja kasumiks 12 mln krooni. BNS