Tubateater ei jäta linna jaoks aega

Kahel vähegi arvestatavamal jõul pealinna rahvaesinduses -- Keskerakonnal ja reformistidel -- eraldi jääb võimu teostamiseks jaksu väheseks. Ühte paati need kaks seltskonda tõenäoliselt ei hakka. Paremerakondadel on veel liiga hästi meeles kunagine kahenädalase valitsemise järgne hale läbikukkumine just savisaarlaste paadivahetuse tõttu. Ka vene erakondadega ei lähe portfellijagamise tasemel koostööks. Jääb üle valimisliit Tallinn või pigem amorfne üksikisikute ühendus, millest osa moodustavad koonderakondlased.

Osava laveerijana ja poliitiliste mängude meistrina napsas Savisaar paremparteidelt Tallinnas võimu ära, aga partei, mitte linna huvides. Volikogu spiiker on linnast teinud parteistaabi. Et saada korralikke võimupiire, anti näpuotsaga ka Koonderakonnale midagi -- linnapea koht. Linnapea, kes peaks olema linna juht, on Tallinnas muutunud esindusfiguuriks. Abilinnapäid juhib volikogu esimees, mitte linnapea.

Koonderakond on Eesti poliitikamaastiku fenomen. Igal pool on ta selges vähemuses, ent pikka aega võimul. Nii on Toompeal, nii ka Tallinnas. Võimule tullakse valimisliiduna, olgu nimi siis KMÜ, Tallinn, Tartu 2000 või mis iganes. Kui on tuldud võimule, hajub vastutus ja ka seltskond ise laguneb. Linna juhtimine ei huvita ka neid, nad ei ole selleks suutelisedki. Iial ei või teada, kuidas keegi hääletab. Üksikisikute ühenduse juhitamatus ei lasegi võimusüsteemil toimida.

Üks seltskond ei suuda linna juhtida, teise jaoks ei ole oluline linn, vaid võimalus tallinlase rahaga oma valimisstaapi üleva pidada. Ebamäärane olukord, kus jaks raisatakse vaid tubateatrile, kestab.

Toimetus leiab, et praeguste jõudude ümberpaigutamisega ei juhtu Tallinnas oluliselt midagi. Kui jäävad alles valimisliidud, jääb ka sama stsenaariumi kordumise võimalus.