Halleluuja harimatusele

Kolme valitsusliitlase -- Märt Kubo, Avo Möldri ja Endel Eero -- poolt 19. mail riigikogule esitatud nn haridustsensusi üllalt kõrvaldama kutsutud seaduseelnõu juures tuleb tõdeda, et Eesti riigis jäävad haridus ja haritus ikka ja jälle kellelegi jalgu.

Kummalisel kombel juhtub see enamasti seonduvalt Eesti Panga nõukoguga. Kas seetõttu, et selle hariduslik läbilõige (kaheksast liikmest seitsmel on tänasele Eesti doktorikraadile vastav teaduskraad) pole kuidagi kooskõlas Eesti keskmisega või mingil muul põhjusel, pole käesoleva loo seisukohalt oluline. Pealegi poleks sellel enam mingit tähtsust, sest see nõukogu «elab» oma viimaseid nädalaid, kui kõnealuse eelnõu tagant ei kumaks tuntud leninlik tees, et igast köögitüdrukust võib ja peab saama riigijuht.

Võib-olla kunagi tulevikus võiks see tõepoolest juhtuda Eestiski, kuid minna täna, mil haridus ja haritus on niigi alaväärtustatud, lausa hariduse alavääristamisele, seda mõned aastad tagasi seadustesse sissekirjutatud niigi tagasihoidlike haridusnõuete tühistamisega, on juba lausa irvitamine hariduse üle. Seda oludes, kus noore põlvkonna edukail jääb liigagi sageli haridustee pooleli. Kui jätta kõrvale oletatavad personaalsed ambitsioonid, pole tänases Eestis mingit sisulist ja ammugi põhiseaduslikku põhjust heita senised haridusnõuded üle parda. Pigem vastupidi. Kindlasti tuleks õiguskantsleriks ja Eesti Panga nõukogu esimeheks saamise eelduseks sätestada vähemalt tänasele Eesti doktorikraadile vastava teaduskraadi olemasolu. Selle põhjendatust on näidanud positiivne kogemus Eerik-Juhan Truuvälja ja Uno Merestega.