Riia on keset urbanistlikku metamorfoosi

Pikemat aega Riias peatuv inimene peab pettuma elamispindade osas, kus pakkumine on väike. Üldkasutatavad pinnad, koridorid ja liftid on ikka räpased ja seda isegi hoonetes, kus asuvad kallid üürikorterid. Siseviimistlus on korterites üldiselt madalal tasemel. Kuigi turg on hindu mõjutanud ja tüüpilise kahetoalise üürikorteri hinna 2000-lt dollarilt kuus alla viinud 1500-le, ei ole see motiveerinud kinnisvara arendajaid turule kõrgematasemelisi kortereid tooma.

Vähese huvi on põhjustanud vaba raha puudumine, võrdlemisi madalad tulumäärad ja privatiseerimisprotssesi aeglane areng. Vaatamata Läti pankade madalatele intressimääradele (10--12%), ei ole laenud tavalistele inimestele kättesaadavad. Eluasemelaenu on peaaegu võimatu saada ning kuna laenu tagasimaksmistähtaeg on reeglina 5 aastat, siis on kuumakse tavaliselt liiga suur ja ülejõukäiv.

Negatiivseks asjaoluks on seegi, et enamik kesklinna maju on omandis tervikuna, neid ei ole seaduslikult jaotatud kooperatiividesse.

Hoonete omanikud, kellel puudub juurdepääs finantsvõimalustele, keelduvad tervikuid lahutamast ning eelistavad oodata aega, kui pangalaenud muutuvad kättesaadavamaks või kui leidub ostja kogu hoonele.

Tähtis faktor elamispindade arendamise juures on pankade võimalused arendustegevuse finantseerimiseks ning veelgi enam kaubanduslike hüpoteeklaenude tähtaegade pikkus ja kättesaadavus. Kui pangad annavad klientidele laenu, on klientidel võimalus osta endale kodu ning seega on kinnisvaraarendajatel initsiatiivi pakkumise suurendamiseks. Siis oleks Riia moodne metamorfoos, mis algas kaubandussektoris, täielik.