Taani jah tõi selguse

Taani hääletuse tulemused avasid tee Euroopa edasisele integratsioonile ja Euroopa Liidu laienemisele. 1972. aastast peale viiendal rahvahääletusel oli Amsterdami lepingu poolt 55,1% ja vastu 44,9% referendumil käinud 75,6% hääleõiguslikust kodanikust.

Analüütikud on kindlad, et nüüd hakkavad poliitikud rõhku panema riigi astumisele EMUsse, sest kõik erakonnad, kaasa arvatud valitsevad sotsiaaldemokraadid, on Taani EMUsse astumise poolt. Kuigi Taani majanduse näitajad vastavad suurepäraselt EMUsse astumise kriteeriumidele, otsustas valitsus rahva suure vastuseisu tõttu selle asutajate seast välja jääda. Kuid nüüd arvatakse, et poliitikud käivitavad rahaliidu debati juba tuleval aastal ning kui kasutusele tuleva euroga läheb kõik hästi, siis saavad nad sellest endale lisaargumendi ja EMUsse astumise rahvahääletus võib tulla juba aastal 2000 või siis 2001. Rahandusminister Mogens Lykkedoft arvas, et rahva vastuseis ühisrahale on suur ja seetõttu ei tule järgmist rahvahääletust ilmselt niipea.

Närvilisus 28. mai eelsetel päevadel kandus obligatsiooni- ja aktsiaturule. Pärast ametlike tulemuste teatavaks saamist tõusis Kopenhaageni börs kohe 1,9% ja 10aastaste riigiobligatsioonide intress langes.

Taani keskpank otsustas reedel alandada keskseid intressimäärasid 0,25% võrra, mille järel repomäär alaneb 4 ja diskontomäär 3,75 protsendini. Keskpank põhjendas intressimäärade alandamist otseselt rahvahääletuse tulemusega.

Taani finantsturg, mis ootas jah-tulemust, loodab, et valitsus kuulutab juba sel nädalal välja ebapopulaarsed fiskaalpoliitika karmistamise abinõud, mis on vajalikud paisunud eratarbimise piiramiseks ja ülekuumenenud majanduse mahajahutamiseks. DI-REUTERS-ÄP