Daimar Liivi hinnangul on reauurijatel inimlikult raske uurida siseministriga seotud kriminaalasja. «Mujal maailmas moodustatakse kõrgete riigiametnikega seotud kriminaalasjade uurimiseks erikomisjon,» märkis ta. «Samuti on demokraatlikes riikides kombeks, et kui minister on uurimisega seotud, peatab ta vähemalt selleks ajaks oma ametisoleku.»

Liivi sõnul on siseministril otseselt uurimist mõjutada päris keeruline, küll saab seda teha kaudselt. «On ju võimalik kaasata uurimisse mitte kõige paremal tasemel uurijaid, jätta ära uurimise käiguks vajalikke väliskomandeeringuid jne,» selgitas Liiv.

Keskuurimisbüroo uurimisosakonna ülem Kersti Jundas ütles reedel, et praegu on veel vara mingeid tulemusi oodata. «Kriminaalasi ju alles algatati, töö käib,» sõnas Jundas. Ta ei osanud ka ennustada, millal uurijad võiksid tulemusteni jõuda.

Kriminaalasi pole algatatud ühegi isiku, vaid fakti suhtes.

Riigikogu opositsiooni väitel peaks siseminister üldse tagasi astuma, kuid Taal on sellele vastuseks väitnud, et ei kavatse juulis puhkust võtta. «Mulle meeldiks, kui siseministri mainel poleks mingit plekki, kuid arvestama peab seda, et ministrite tihe vahetamine hakkab selle valdkonna tegevust juba tõsiselt segama,» ütles Liiv.

Õiguskomisjoni esimehe hinnangul oleneb uurimise tulemus selle teostamise objektiivsusest ja ka sellest, milline diskussioon puhkeb avalikkuses. «Mida targemalt ajakirjandus seda küsimust käsitleb, seda objektiivsem on ka uurimise tulemus,» lausus Liiv.

Eelmisel esmaspäeval algatas riigiprokuratuur Hoiupanga aktsiaemissiooni järgsete rahatehingute suhtes kriminaalasja ametiseisundi kuritarvitamist sätestava paragrahvi alusel. Kriminaalasja algatamise määruse järgi on Hoiupanga käsutusest väljunud 225 miljonit krooni, mille pank maksis Jaapani investeerimispangale Daiwa panditud 6 miljoni Hoiupanga aktsia väljaostmiseks.

Mullu sügisel toimunud aktsiaemissioonist aastavahetuseni juhtis Hoiupanka praegune siseminister Olari Taal, kelle alluvusse kuulub nüüd uurimist teostav keskuurimisbüroo.