Supermarketite hüperbuum

Iseküsimus muidugi, kas kõigile hiigelpoodidele ka kliente jätkub. On täiesti olemas oht, et kõik projektid ei tasu ennast ära. Poodide peaaegu üksteise kõrvale rajamine näitab, et omal ajal, kui otsused vastu võeti, ei teatud veel, et konkurendid samu mõtteid hauvad.

Kettiderajajad on praegu küll optimistlikud ja leiavad, et Tallinna turul on hiigelpoodide ruumi veelgi. Tallinna Kaubamaja finantsdirektori Urmo Valneri sõnul on pealinnas ruumi kokku vähemalt viieteistkümnele supermarketile. Samas on üks hoiatav näide olemas sealsamas Paldiski mnt ääres, kus Tolaram algselt kauplemiskohaks mõeldud rajatise tervisekeskuseks ümber profileeris.

Maksimarket kavatseb Rocca al Mare kaubanduskeskuse avamisega kasvatada oma senise 15protsendilise turuosa Tallinna ja Harjumaa igapäevakaupade turul aasta lõpuks 18 protsendini. Peale üksteiselt klientide ülelöömise hakkab superpoodide vohamine kindlasti pitsitama väiksemaid kauplusi, kelle pärisosaks jääb siis vaid kõige esmasemate toidukaupade müük.

Kuna suurpoed kerkivad põhiliselt linna äärtesse (ka kaubamaja selverid plaanitakse ehitada põhiosas linnast väljuvate maanteede äärde), nopib see osa maksujõulisemaid (autoga) kliente ära ka linnalähedastelt maapoodidelt.

Igatahes võib tarbija ennast lähiaastail üha paremini tunda -- valikuvõimalused suurenevad ja teenindus paraneb. Kuidas super-hüper-megamarketite omanikud võidujooksule vastu peavad, näitab aeg. Igale buumile järgneb üldjuhul korrastumine.

Tallinna igapäevakaupade turg saab lähiaastatel hiigelpoode täis. Edasi jääb kauplustekettidele üle kas rohkem maaakonnalinnade poole vaadata, ühineda, spetsialiseeruda või ennast koomale tõmmata.