Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raudtee ootab suurt raha
Kolme aastaga ehitatakse ümber 70 km raudteed. Ümberehitus peaks suurendama rongide sõidukiirust, mis kohati on 15 km/h.
Projekti finantseerimine jaguneb kahe etapi, Tallinna--Narva peatee ning jaamade remondi vahel.
ASi Eesti Raudtee infrastruktuuri direktor Kaido Simmermann ütles, et eelmisel aastal alustatud peatee remont on hädavajalik, vastasel korral ähvardab raudteeliiklust seisak.
Renoveerimistööd toimuvad Tallinna--Narva lõigul juba alates 1997. aastast. Remondi käigus taastatakse sel raudteelõigul projektijärgne tase, sõidukiirus võib kasvada 120--160 km/h.
Simmermanni sõnul on eriti kiire töödega Narva ja Tapa jaamas, kus on saavutatud kaubaveo ülempiir, tipp-päevadel on veod mõlemas jaamas häiritud. Narva jaama renoveerimiseks on ette nähtud 255 miljonit krooni.
Vajalik summa raudtee remondiks saadakse Euroopa Investeerimispangalt (EIB), Phare programmilt, Eesti riiklike investeeringute projektilt (RIP) ja raudtee omavahenditest. 234 mln krooni suurust laenu 15 aastaks taotletakse Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangalt (EBRD).
Kaido Simmermanni sõnul käivad EBRDga praegu läbirääkimised, laenutaotlejale esitatavad nõuded on karmid. Eelkõige tuleb riigikogus vastu võtta raudteeseadus ja kiirendada ASi Eesti Raudtee erastamisprotsessi.
Samuti nõuab EBRD riigilt laenule kindlat garantiid, raudteelt head keskkonnakaitsealast projekti ning reisijateveo subsideerimise lõpetamist.
Tõenäoline laenu saamise tähtaeg on 1999. a kevad, juhul kui raudteeseaduse ja laenuprojekti eelnõu arutamine riigikogus ei pidurdu. Enne raha kättesaamist ei saa Eesti Raudtee korraldada ka tööde teostaja rahvusvahelisi konkursse, mis kestavad umbes aasta. Tallinna--Narva raudteelõigu tööde lõpp on plaanide kohaselt 2001. a.