Valitsuse plaan ettevõtteid kriisist välja aidata on poolik

Valitsus otsustas neljapäeva õhtul, et garanteerib 300 mln krooni ulatuses toiduainetööstustele antavaid käibekrediite, mille tagatiseks on laos seisev toodang. Vajadusel ostab riik toodangu ära hinnaga, mis on umbes kolmandik kauba jaehinnast.

«Selline asi küll kedagi ei aita,» ütles Paljassaare kalatööstuse peadirektor Jaan Jalakas. «Müüme parem ise tasapisi oma kaupa, kui hakkame seda riigile müüma ja pärast veel tagasi ostma.»

ASi Makrill juhataja Peeter Loim ütleb, et kui valitsus kavatseb ettevõtete abistamise mehhanismi käivitada, siis peaks ta sellega kiirustama, sest ettevõtted ei saa tegutseda olukorras, kus pole teada, kas ja millal raha tuleb.

Kolmapäeval Saare kohtu poolt pankrotistunuks kuulutatud ASi Läätsa juhataja Kalmer Poopuu tunnistas enne pankrotimenetluse algust eelmisel nädalal, et kui turud avaneksid, oleks Läätsa tootmise käivitamiseks ja võlgade tasumiseks vaja 10 mln krooni suurust käibekrediiti.

Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt ütles, et vaevalt hakkavad töötlejad oma toodangut odavalt riigile müüma. «See laenuasi on üldse praegu nii segane, et ma ei saa enam aru,» ütles ta.

Valitsuse pressinõunik Daniel Vaarik ütles, et valitsus ostab kauba sellepärast nii madala hinnaga, et töötlejal on kohustus see tagasi osta. «Odavat kaupa on neil huvi tagasi osta,» ütles Vaarik. «Kauba odavalt ostmine maandab ka riski, et riik võiks raha kaotada.» Vaariku sõnul pole valitsus veel otsustanud, millist kaupa osta. Kindlasti peab see olema vähemalt kuuekuulise säilivusajaga ja Eesti toorainest, sõnas ta. Rahandusministeerium töötab lõplikud laenu tagamise tingimused välja esmaspäevaks.

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et ettevõtjad saavad laenu sama intressiga, mis tavaliste laenude puhul. «Riik ei sekku ettevõtja ja panga omavahelistesse tegemistesse, vaid ainult garanteerib antavat laenu,» rääkis Vitsur.

Vitsur nõustus väitega, et selline laenuandmine raskes seisus ettevõtetele võib kiirendada nende pankrotistumist. «See on viimane, kuid mitte odav viis ettevõtteid aidata,» lisas ta.

Neivelt ei osanud öelda, mis hinnaga Hansapank ettevõtjaile laenu andma hakkab. «Tõenäoliselt odavamalt kui tavaliselt,» ütles ta vaid.

Ühinenud Meiereide nõukogu esimees Enn Sokk ütles, et ettevõttel oleks vaja käibekrediiti 70 mln krooni. Ta oli selle poolt, et riik toodangu ära ostab.

Soku sõnul toodab Ühinenud Meiereid praegu võid lattu ja samas tempos jätkates on seda aasta lõpus ladudes 3000 tonni ehk rahaliselt umbes 78 miljoni krooni eest. Kõik see või on Soku kinnitusel toodetud kohalikust toorainest.

ASi Võru Juust juhataja Heiki Pensa ütles, et kuni pole lõplikult selge, mismoodi laenu saamine hakkab toimuma, ei kommenteeri ta midagi.

Võru Juust tegi valitsusele ettepaneku garanteerida 20 mln kroonist krediiti kuueks kuuks. Laenu tagatiseks oleks ettevõttel laos seisev kaup ja laenuintress ei tohiks olla rohkem kui 5--6 protsenti.