• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas riik peaks tselluloositehasele andma toorainegarantii?

    Ma arvan, et kui rajatakse selline tohutu investeering, mis on pool miljardit dollarit, siis on riskid ääretult suured. Ja kui ei ole pikaajalist puiduvarumise lepingut võimalik sõlmida, siis läheb risk niivõrd suureks, et see tselluloositehas ei sünni lihtsalt. Mingil juhul ei sünni.
    Sest, ma ei ütle küll, et tselluloositehas on võrreldav näiteks lennukiehitusega, aga noh, Eesti-suuruse riigi jaoks läheb ta juba sinnakanti.
    Nii et selles suhtes ma arvan, et see tooraineleping on midagi sarnast, nagu raudteel on kontsessioon. Keegi ei hakka raudteed ehitama, kui ta ei tea, kas ta saab vedada kaks päeva või kakskümmend viis aastat. Nii on tselluloositehasega ka. Sest muud turud on täiendavad, aga kuskil peab üks pikaajaline leping olema, mis tagab vähemalt mingis ulatuses (olgu ta siis 50% või muu suurusjärk) mingisuguse fooni.
    Käivad jutud, et näiteks Indoneesias on valitsus nõus ilma rahata andma tooraine tselluloositehase käsutusse ja lätlased pakuvad riiklikke garantiisid, aga nende häda on see, et neil pole enam eriti palju riigimetsa järgi. Meil seda on, aga ma arvan siiski, et oleks vale garanteerida riigimetsast toorainega. Ükskõik, kes metsa raiub, kui tehas suudab maksta konkurentsivõimelist hinda, siis see tooraine tuleb sellesse tehasesse igal juhul.
    Loomulikult garantii huvitab võimalikku investorit ja teeb elu mugavamaks
    Loomulikult on see Eesti majanduse seisukohalt äärmiselt tähtis investeering, aga siiski sellise toorainegarantii andmine.... Valitsus võib ju selle garantii isegi anda, ent kui erafirmad on konkurentsivõimelised, siis ka nende puit liigub sinna.
    See ei pea olema nii, et valitsus ütleb, et meie raiume ja müüme teile sellise hinnaga sada aastat jne. Normaalses turuolukorras ta igal juhul liigub sinna, sest laevadega väljapoole vedamine on kindlasti palju kulukam. Samas, ütleme nii, et mitteturuolukorras tehast ei ole ju ka mõtet ehitada. Iga äri põhineb ju turutingimustel.
    Garantii andmist ma õigeks ei pea. Ma ei kahtle, et nad saavad selle tooraine.
    Ka ilma garantiita.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Lill: oma head investeeringutootlust ei pea häbenema, ükskõik mida „kõrgeausused“ arvavad
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Nasdaq jäi USA indeksitest ainsana tõusurajale
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Veerand maaelu koroonalaenudest läks viltu, politsei pidas kinni kaks MESi juhatuse liiget Läbivalt täiendatud!
Keskkriminaalpolitsei pidas kuriteos kahtlustatavatena kinni kaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liiget, kellele esitati kahtlustus selle eest, et koroonakriisi ajal jagati vähemalt 24 miljonit toetuslaenu eurot laiali ettevõtetele, kes laenutingimustele ei vastanud.
Keskkriminaalpolitsei pidas kuriteos kahtlustatavatena kinni kaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liiget, kellele esitati kahtlustus selle eest, et koroonakriisi ajal jagati vähemalt 24 miljonit toetuslaenu eurot laiali ettevõtetele, kes laenutingimustele ei vastanud.