Riigieelarve maht suureneb

Riigieelarve muudatusettepanekute arutelu käigus rahanduskomisjonis kontrollitakse Raju sõnul põhjalikult, kas raha pole ära võetud mõnelt objektilt, mille valmimine on seotud rahvusvaheliste lepingute täitmisega.

«Pole veel kindel, kui palju neid on, aga tundub, et siiski on,» nentis Raju. «Samuti on mitmed küsimused seotud riigikogu varem vastuvõetud otsustega, nagu näiteks riigi strateegilise teraviljavaru vastava suuruseni viimine järgmise aasta lõpus. Praegu selleks raha puudub.»

Rahanduskomisjoni aseesimehe Jürgen Ligi sõnul on eelarve mahu suurendamine lubamatu. «Kui poleks vaja valitsust valimisteni elus hoida, tuleks eelarvet veelgi vähendada, sest on enam kui tõenäoline, et järgmine valitsus peab tegema järgmisel aastal negatiivse eelarve,» märkis Ligi. «Ka 4% majanduskasvu prognoos on liialt optimistlik.»

Ligi sõnul on enne valimisi kasvanud poliitikute soov jagada võimalikult palju raha laiali ja kõik märgid näitavad, et tekkivate eelarveaukude lappimiseks kasutab valitsus kõiki võimalusi.

Raju nentis, et eelarve vastuvõtmine veel sel aastal on äärmiselt vähetõenäoline.

Riigieelarve teiseks lugemiseks esitasid riigikogu liikmed 139 muudatusettepanekut, millest rahanduskomisjon arvestas vaid 11. Neist suurim oli valitsuse esitatud kava kärpida eelarve mahtu 719 mln krooni võrra.

Täna katkestatakse riigikogus eelarve projekti teine lugemine, et võimaldada riigikogu liikmetel veel kord muudatusettepanekuid esitada. Riigikogul on riigieelarve vastuvõtmiseks aega 1. märtsini.