Meediategelased on vastu käibemaksule lehe tellimisel

Ka Eesti Päevalehe peadirektor Hando Sinisalu lausus, et käibemaksumäära tõus tähendaks lehe kallinemist. «Praegu, kui suured päevalehed on kahjumis ja käibemaksumäära tõusu oma kasumi arvel katta ei saa, suureneks tellimishind,» lisas ta.

Sinisalu sõnul saab Eesti Päevaleht tellimuste müügist aastas umbes 30 miljonit krooni, mis on ligi 40 protsenti lehe tuludest.

Postimeest, Sõnumilehte, Kroonikat ja mitmeid maakonnalehti välja andva Eesti Meedia juhi Mart Kadastiku ütlusel moodustab tellimuste müügist saadav tulu Postimehe tuludest alla poole. Kadastik ütles, et tema arvates valitsus käibemaksu tõstmise peale siiski ei lähe.

Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov ütles, et kuna majanduslehe tellijateks on peamiselt ettevõtted, kes saavad käibemaksu riigilt tagasi, siis Äripäeva majandustulemusi mõjutaks võimalik käibemaksu tõstmine suhteliselt vähe. Lehetellimuste müügist saadav raha moodustab Äripäeva tuludest umbes viiendiku.

Rahandusministeeriumi avalikussuhete büroo juhataja Aili Ohlau lausus, et kuna küsimus on ministeeriumis veel läbi vaidlemata, ei soovi ta võimalikke muudatusi käibemaksuseaduses veel täpsemalt kommenteerida.

15. aprillil avaldatud pressiteates kinnitas rahandusministeerium, et nii WTO kui ELi nõuetega on vastuolus kolm käibemaksuseaduse sätet, sh ka säte, mille kohaselt on Eestis välja antud ja trükitud ettetellitud ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär 0%. Vastuolud Euroopa Liidu ja WTO reeglitega tuleb Eestil kõrvaldada varem või hiljem, öeldakse pressiteates.

Autor: Henrik Ilves