Energiasfääris kaotab töö 4000 inimest
Valitsus kavatseb kogu Eesti energeetikakompleksi erastada kahe aasta jooksul. Ettevalmistusi Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi müügiks alustatakse juba järgmisel nädalal.
Energeetikakompleksi erastamine toob kaasa 2000 töötaja koondamise Eesti Põlevkivi kaevandustest ja 2000 töötaja koondamise Eesti Energia ettevõtetest, ütles Mihkel Pärnoja. Ta peab järgmiseks nädalaks valmistama ette materjalid, mille põhjal langetab valitsus mai keskpaigas otsuse kaevanduste ja elektrijaamade erastamise üle.
Ida-Viru maavanem Rein Aidma ütles, et energeetikakompleksi töötajate lauskoondamine tõstaks töötute osakaalu Ida-Virumaal praeguselt 16 protsendilt 20 protsendile. Ida-Virumaal elab 97 000 tööealist elanikku.
Aidma esitab järgmisel nädalal valitsusele kava, kuidas tuua Euroopa Liidu ja maailmapanga abiga Ida-Virumaale järgneva nelja aasta jooksul üle 30 miljardi krooni investeeringuid, mis tagaks uute töökohtade loomisega tööpuuduse kahekordse vähenemise võrreldes praeguse tasemega.
Aidma näeb peamiste välisinvestoritena Ameerika ettevõtteid, kelle ligimeelitamiseks on möödapääsmatu elektrijaamade müümine NRG-le. Uued investeeringud võivad Aidma sõnul minna ehitusmaterjalide tööstuse, transpordi ja transiidi arendamisesse.
Mihkel Pärnoja ütles, et valitsuse senine läbirääkimiste partner NRG International B.V on tõenäoline Narva elektrijaamade erastaja, kui firma nõustub tegema äriplaani valitsuse nõutavaid muudatusi. Valitsus taotleb erastamisel arvutuste baasiks elektri väljastamise hinda 58 senti kilovatt-tunni eest.
Eesti Põlevkivi peadirektor Väino Viilup ütles, et ta ei näe ettevõttes äkk-koondamise vajadust, sest igal aastal läheb ligi pool tuhat kaevurit vanuse tõttu pensionile ja uusi töötajaid ettevõte juurde ei palka.
Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saar väitis, et Eesti Energia ei pea koondama 2000 inimest kahe aasta jooksul mitte Ida-Virumaal, vaid üle Eesti.
Ametiühingute keskliidu esimees Raivo Paavo ütles eile, et 4000 töötaja koondamise teade tuli talle ootamatult. Ametiühingud nõuavad valitsuselt veel enne suve töö- ja sotsiaalpakti sõlmimist, mis näeb ette töötajate täiendus- ja ümberõppeprogrammide koostamist, lisas Paavo.