Tallinna Soojus jättis Eesti firmad tööta

Artikkel

- Uudised
- Viktoria Korpan
- 9. mai 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna Soojus jättis Eesti firmad tööta
Tallinna Soojus põhjendab soomlaste eelistamist sellega, et soodsamate pakkumustega esinenud Eesti ettevõtted ei pakkunud õiget tehnilist lahendust. ASi Tallinna Soojus arendusosakonna juhataja Tiit Taimistu rääkis reedel, et Laagna boilerijaama seadmestamine on tehnoloogiliselt keerulise projektiga ja tööde teostaja valiku puhul lähtus komisjon töökindluse printsiibist.
Taimistu väitel ei olnud ühtegi sajaprotsendiliselt head pakkumist. Eesti ettevõtete Filter ja Efipa pakkumused ei sobinud, sest pakutud pumbad ei vastanud projekti tehnilistele tingimustele.
«Filter ja Efipa ei ole nii tugevad, et suurt projekti juhtida,» ütles Taimistu. Ta märkis, et komisjon valis YIT ja ABB Soome esinduse pakkumiste vahel ning hääletas 7:3 YIT kasuks.
Maailmapanga esindajad nõudsid Tallinna Soojuselt seletusi, miks praagiti välja Filter, mis tegi pakkumise mahuga 24 miljoni krooni. «Teame, et Filter ei suutnud teistel projektidel tähtaegadest kinni pidada,» märkis Taimistu.
ASi Efipa tegevdirektori Toomas Lauri väitel oli Efipa pakutud pump täpselt selline, nagu projekt nõudis. «Kui nad oleksid meile teada andnud, saaksime teise pumba pakkuda.» Lauri sõnul pole Tallinna Soojus Efipale ühtegi lisaküsimust esitanud. 25 miljoni krooni suurusest projektist oli pumba maksumus vaid 350 000 krooni.
Efipa pakkus kasutada Soome päritolu Ahlströmi 200kW pumpa, mis ei ole Taimistu väitel piisavalt võimas.
«Efipa ei käsitlenud antud ülesandeid piisavalt läbi,» väitis Taimistu. «Kõik oli valesti ja neil ei ole aega uuesti pakkuda.»
ASi Filter tegevdirektor Kalle Küngas ütles, et hoidub pikemast kommentaarist sel teemal. Ta oli kindel, et tema ettevõte saaks selle tellimusega hakkama sama hästi kui väljavalitud YIT.
Taimistu väitel on käesolev projekt eriti tähtis, sest 1999. aasta on maailmapangast viis aastat tagasi saadud laenu kasutamise viimane tähtaeg. Lasnamäed ning kesklinna ühendav võrk annab Lasnamäele soojust juhul, kui Iru jõujaamas tekib avarii. Samuti saavad Iru jõujaama iga-aastase remondi ajal Lasnamäe elanikud sooja vett.
Taimistu mainis, et boilerijaam peab olema valmis novembris-detsembris ja see annab Iru jõujaamale 7--8 protsenti gaasi või masuudi säästu. Tänu sellele ei hakka Tallinna Soojus tuleval talvel soojuse hinda tõstma.
ASi Pärnu Soojus tootmisdirektor Velvo Jõger rääkis, et Pärnu Soojus on Efipaga koostööd teinud. «Selle ajaga on kõik Eesti firmad tõusnud kõrgele tasemele,» märkis Jõger. Soomlased ei pruugi tema sõnul paremad olla.
Jõger ütles, et välismaalased oskavad tööd teha küll, aga juhul, kui projekti käigus tuleb muudatusi teha, küsivad nad rohkem raha kui Eesti ettevõtted. «Nende puhul on probleemide käsitlus paindumatum,» sõnas ta.
Konkurss kuulutati välja 7. detsembril ja pakkumusi oodati 1. märtsini. Konsultandiks oli sel konkursil Soome firma Econo Energy. Konkursil osalesid mitu Eesti ja Soome firmat ja üks Hiina ettevõte.
Hetkel kuum