Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pätt ootab purjutajat
Pärnu tänavatel või muudes avalikes kohtades kaklusesse sattunud kannatanutest on neli viiendikku alkoholijoobes.
Kolm suve tagasi politsei tehtud uuringust selgus, et pooltel tänavakonfliktidel provotseeris kannatanu ise tüli. Seni pole tendentsides erilisi muutusi toimunud.
13. juunil 1998 pöördus traumapunktist politseisse alkoholijoobes 34aastane Matti, kellel ööklubis Miraazh pea piljardikepiga katki löödi. Purjus soomlane väitis politseile, et tema istus baaris ja jõi viskit, kui keegi noormees talle selja tagant ligi hiilis ja piljardikepiga pähe lõi.
Baari personali ja külastajaid küsitledes selgus, et Matti oli istunud piljardilaudade juures ja kui üks noor neiu piljardilaua juures kummardus, tõstis tema selja taga istunud Matti jalaga neiu seeliku üles. Noormees, kes neiuga kaasas oli, võttis mängu lõppedes piljardikepi, lõi sellega Mattile selja tagant vastu pead ja jooksis baarist minema.
21. juunil 1998 pöördus politseisse 18aastane naine, kellel Pärnus pidutsedes oli kadunud käekott. Käekotis oli raha, prillid, fotod.
Uurimisel selgus, et Anne läks 21. juuni keskööl tuttavatega randa õlletelki. Seal tantsima minnes jättis ta käekoti pingile ja pani jaki kotile peale. Poole tunni pärast naastes märkas naine, et jakk on alles, kuid käekott kadunud.
Küsitlus, kes laua juures istus või koti võtta võis, ei andnud tulemusi: kõik olid tegelenud oma asjadega, keegi kotti ei valvanud. Meenus küll, et vahepeal oli laua ääres istunud üks 30aastane kiilakas mees ja see oli kõik. Tegemist on tüüpilise vargusega Pärnus.
Mullu tehti avaldusi ca 150 mobiiltelefoni unustamise-varastamise kohta.
Ärimehe riski Pärnus kuriteo ohvriks sattuda pean nulliks. See ei kehti muidugi nende poisikesetempude kohta, mida kõikjal tehakse.
Suvelgi, kui Pärnusse tuleb palju rahvast, on siin turvaline. Ka kurjategijad, kes suveks siia saabuvad, tulevad puhkama. Väljapressimised pole Pärnu ettevõtjatele probleem.
Ohtlik on Pärnus vaid ühel põhjusel. Siin tegutseb hulk liiklushuligaane. Ületatakse kiirust, juhitakse autot alkoholijoobes, eiratakse teisigi liikluseeskirju.
Nägin ise, kui ema ja laps jalakäijate ülekäigurajal vaevu allajäämisest pääsesid. Parkimisest haljasaladel ei maksa rääkidagi.
Suvel koondub koos puhkajatega Pärnusse ka Eesti nn mustem osa. Kuigi viimane ei tegutse siin oma tavalisel erialal, tekib aeg-ajalt probleeme. Hotellitoa eest jäetakse maksmata, naabreid häirib nende lärmamine. Maksmata sõidetakse minema ka tanklatest. Paljud neist on lätlased, kes ilmselt loodavad pärast pahategusid kiiresti üle piiri jõuda.
Puhkajatest satuvad kuritegude ohvriks sagedamini soomlased, ka ronivad vargad hotellitubadesse.
Vabalt kurjategijad siiski tegutseda ei saa. Turvafirmadel on siin kokku 7--8 patrullautot, pätid on nägupidi tuntud eriti ESSi turvameestele.
Autor: Romek Kosenkranius