Turismitalud madalseisus
Kuressaare lähedal asuva Jurna turismitalu peremees Mati Tarvis nentis, et sel aastal on ilusale ilmale vaatamata talukülastajaid vähem. «Eelmisel aastal käis meil umbes 400 inimest,» rääkis Tarvis. «Ei teagi, kas saame tänavu sama palju.» Tarvise väitel peaks Pärnumaal, Haapsalu kandis ja Lõuna-Eestis asuvatel turismitaludel paremini minema, sest seal toimub rohkem meelelahutuslikke üritusi.
Võru maakonnas Haanja looduspargi territooriumil tegutseva Liiva turismitalu omanik Paul nentis, et sel suvel tulevad tallu puhkama üksikud matkajad. «Eelmisel aastal käis palju peresid lastega,» lausus Paul. «Inimesed hoiavad vist raha kokku ja Võru on liiga kaugel.»
Pauli sõnul ei tasu loota, et Võrru tulevad puhkama Soome või Venemaa turistid. «Soomes on loodus ilusam,» ütles ta. «Venemaa uusrikkad puhkavad Hispaanias või Mallorcal, lihtsamal rahval, kes siin on enne käinud, ei ole aga raha.»
«Kõige rohkem rahvast käis meil kaks aastat tagasi,» sõnas Pauna turismitalu pidaja Hilmo Seppel, kelle talu asub Niitvälja golfiklubi läheduses. «Siis käisid meil grupid Soomest, Rootsis, Saksamaalt.» Seppel ei osanud öelda, miks ei tunta sellel suvel huvi turismitalus puhkamise vastu.
«Niitväljal käib tänavu ka vähem inimesi mängimas,» rääkis Seppel. «Ainult kehitame õlgu, ei tea, mis viga on.» Möödunud nädalavahetusel ei olnud Pauna turismitalus ühtegi külastajat ja talu seisis suletuna.
Turismiameti arendusosakonna spetsialist Aita Antson ütles reedel, et Eesti reklaamimiseks on tänavu eraldatud 2 miljonit krooni. «Teeme trükiseid, esineme messidel, siin käivad ka välisajakirjanikud, teeme Eestile reklaami,» sõnas Antson.
Turismiameti andmetel on siseturism viimase viie aasta jooksul kasvanud 20 protsenti aastas. Hinnanguliselt kulutasid mullu Eesti elanikud kõikidele ööbimisega sisereisidele ligikaudu 1,3 miljardit krooni ja tegid rohkem kui 2,5 miljonit ööbimisega sisereisi. Mullu moodustas rahvusvaheliste turismiteenuste eksport kokku 9,3 miljardit krooni, millest jäi ligi 80 protsenti Tallinna.