Kaubad võivad tekitada ummikuid

Ühe tundmatuks jääda sooviva Tallinna tollipunkti juhataja sõnul on ASYCUDA siiski niivõrd ebatäiuslik, et tekib hirm, mis novembri algul saab. Töötajad pole uue programmiga tuttavad, koolitus oli vähene ja programm ise võrreldes senise Infotolli programmiga pisut keerulisem ja vähem detailne.

Üks ASYCUDA häda on selles, et ehkki see peaks aitama tolliametnikul välja selekteerida eri riskigrupid salakauba ja pettuste avastamiseks, ei ole programmis selektsiooni transiidi osas, mis on Eesti salakaubanduse üks olulisemaid allikaid. Samuti ei mõista see programm Eesti laevade merel punkerdamist.

Rein Velling ütles, et transiidi jaoks on kavas teha täiendus, mis makstakse kinni tolliameti järgmise aasta infotehnoloogia raha arvel, see peaks valmima järgmisel suvel.

ASYCUDAga seotuna hakkab 31. oktoobrist kehtima tolliseaduse muutmise seadus. Seni võis ettevõtja deklaratsioonid esitada ja maksud maksta enne seda, kui kaup piirile jõudis. Novembrist peab kaup tollipunkti jõudnud olema selleks hetkeks, kui ettevõtja lõplikku deklaratsiooni esitama läheb.

Seadusemuudatuse järgi tekib kauba tolliläbivaatuseks esitamise valmidus siis, kui deklaratsioon tollis kinnitatakse. Deklaratsioonid võib toll vastu võtta ka varem ja registreerida, ent mitte kinnitada.

Ülemiste tollipunkti juhataja Asser Karja soovitab kõigil tolli silmis usaldusväärseil püsiklientidel, kes teavad kaupu saabuvat novembri algul, esitada järgmisel nädalal vajalik arv seniseid R-deklaratsioone. «Novembri algul võivad tekkida suured järjekorrad,» lisas ta.

Eile oli Karja juures nõu küsimas kanaliha importiva ASi MG Supplies juhataja Peep Kallaste, kes samuti polnud veel üldse kursis tolliasutuses peatselt toimuvate muudatustega, kuigi on pidev tolliteenuste tarbija.

Rein Velling kinnitas, et tolliamet on korraldanud ettevõtjatele seitse õppepäeva, kuid neist osavõtt on jäänud napiks. «Sel nädalal oli võimalus mahutada 200 kuulajat, tuli vaid sadakond,» märkis Velling.

Üleminek uuele tollimisprogrammile on 30. oktoobri ööl vastu 31. oktoobrit.

Eesti tolliamet otsustas 1995. a ASYCUDA kasuks, kuna tarkvara saadi ELilt tasuta. ELi abiprogramm Phare kattis suure osa riistvara ja välisekspertide töötasu kulud. Kokku on Phare rahastanud Eesti uut tollimisprogrammi alates 1997. a sügisest 31,5 mln krooniga. Eesti tolliamet on maksnud vaid programmi juurutamisega seotud Eesti töötajate palgad ja koolitusruumide üüri, kokku 1,5 mln krooni.