- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,1
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,1
ASYCUDA on Euroopa Liidu abiraha eest ostetud ja seni arengumaades kasutusel olev tollimisprogramm. ASYCUDA tarkvara viimane, täpsustatud versioon saabus Euroopast Eestisse nädala algul, installeerima hakatakse seda tolliasutuste arvutitesse järgmisel nädalal.
Senine 1992. aastast kasutusel olev tollimisprogramm Infotoll on aegunud ja kukuks Ülemiste tollipunkti juhataja Asser Karja sõnul aastavahetusel nagunii kokku, sest tal puudub kindlus 2000. a vea suhtes.
Tolliameti peadirektori asetäitja Rein Velling kinnitas, et tolliamet on püüdnud kõik ASYCUDA-le üleminekuga seotud riskid maandada. Vellingu sõnul on ASYCUDAt Eesti jaoks ka täiendatud. «Siiski ei tea täpselt, kuidas üleminek läheb, seepärast palume mõistvat suhtumist,» lisas ta. Kokkuvõttes on ASYCUDA Vellingu sõnul esimene samm paberivaba tollivormistuse suunas.
Ühe tundmatuks jääda sooviva Tallinna tollipunkti juhataja sõnul on ASYCUDA siiski niivõrd ebatäiuslik, et tekib hirm, mis novembri algul saab. Töötajad pole uue programmiga tuttavad, koolitus oli vähene ja programm ise võrreldes senise Infotolli programmiga pisut keerulisem ja vähem detailne.
Üks ASYCUDA häda on selles, et ehkki see peaks aitama tolliametnikul välja selekteerida eri riskigrupid salakauba ja pettuste avastamiseks, ei ole programmis selektsiooni transiidi osas, mis on Eesti salakaubanduse üks olulisemaid allikaid. Samuti ei mõista see programm Eesti laevade merel punkerdamist.
Rein Velling ütles, et transiidi jaoks on kavas teha täiendus, mis makstakse kinni tolliameti järgmise aasta infotehnoloogia raha arvel, see peaks valmima järgmisel suvel.
ASYCUDAga seotuna hakkab 31. oktoobrist kehtima tolliseaduse muutmise seadus. Seni võis ettevõtja deklaratsioonid esitada ja maksud maksta enne seda, kui kaup piirile jõudis. Novembrist peab kaup tollipunkti jõudnud olema selleks hetkeks, kui ettevõtja lõplikku deklaratsiooni esitama läheb.
Seadusemuudatuse järgi tekib kauba tolliläbivaatuseks esitamise valmidus siis, kui deklaratsioon tollis kinnitatakse. Deklaratsioonid võib toll vastu võtta ka varem ja registreerida, ent mitte kinnitada.
Ülemiste tollipunkti juhataja Asser Karja soovitab kõigil tolli silmis usaldusväärseil püsiklientidel, kes teavad kaupu saabuvat novembri algul, esitada järgmisel nädalal vajalik arv seniseid R-deklaratsioone. «Novembri algul võivad tekkida suured järjekorrad,» lisas ta.
Eile oli Karja juures nõu küsimas kanaliha importiva ASi MG Supplies juhataja Peep Kallaste, kes samuti polnud veel üldse kursis tolliasutuses peatselt toimuvate muudatustega, kuigi on pidev tolliteenuste tarbija.
Rein Velling kinnitas, et tolliamet on korraldanud ettevõtjatele seitse õppepäeva, kuid neist osavõtt on jäänud napiks. «Sel nädalal oli võimalus mahutada 200 kuulajat, tuli vaid sadakond,» märkis Velling.
Üleminek uuele tollimisprogrammile on 30. oktoobri ööl vastu 31. oktoobrit.
Eesti tolliamet otsustas 1995. a ASYCUDA kasuks, kuna tarkvara saadi ELilt tasuta. ELi abiprogramm Phare kattis suure osa riistvara ja välisekspertide töötasu kulud. Kokku on Phare rahastanud Eesti uut tollimisprogrammi alates 1997. a sügisest 31,5 mln krooniga. Eesti tolliamet on maksnud vaid programmi juurutamisega seotud Eesti töötajate palgad ja koolitusruumide üüri, kokku 1,5 mln krooni.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele