Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Transiitseif vähendab riski
Kahe uksega seif võimaldab ettevõtte või asutuse raha inkassaatorile anda suvalisel ajal nii, et kassiir ja inkassaator ei pruugi kohtuda, ning vähendab seega oluliselt kuritegeliku rünnaku riski.
Transiitseifi erinevus tavalisega võrreldes on vastasseintes asuvad uksed, millest üks avaneb asutuse või ettevõtte kassaruumi, teine aga tänavale. Vältimaks röövleile tekkivat ahvatlust, on tänavale avaneval uksel katteruloo või turvakate.
Raha antakse üle järgmiselt. Kassiir deponeerib saadetise koodiga turvakotti ja paneb seifi ülaosas asuvasse sahtlisse. Koti sahtlist seifi kukkumise ajal fikseeritakse kotil olev kood, mis võimaldab hiljem deponeeritud ja sularahakeskusse saabunud saadetisi võrrelda. Saatelehe võib panna eraldi sahtlisse.
Rahale järele tulles avab inkassaator seifi tänavapoolse ukse. Kui seifi asukoht võimaldab, on otstarbekas inkassatsiooniautoga sõita seifi vahetusse lähedusse, et raha saaks seifist võtta autost väljumata.
Kuna seif on ühendatud signalisatsioonisüsteemiga, võib signaal jõuda valvefirma kaudu või ka otse inkassatsioonifirmasse. Viimasel on inkassaatoriga pidev raadioühendus, seega saab kontrollida, kas seifi avamine oli planeeritud või kuritegelik.
Seifi kontrollsüsteem välistab mõlema ukse korraga lahtiolemise. Samuti on tagantjärgi võimalik kontrollida, kes ja millal seifi avas.
Põhjus, miks transiitseif Eestis levinud pole, peitub rahas. Sõltuvalt konkreetsetest tingimustest võib seifi hind olla 50 000--100 000 krooni. Lisaks pole selge, kas seifi peaks investeerima inkassatsioonifirma või raha üleandev ettevõte. Samas on tegemist pikaajalise, isegi kuni 20aastase investeeringuga.
Transiitseife pakub Eestis AS Hansab.
Transiitseifi headuses pole kahtlust. Paraku pole nende kasutamise aeg Eestis veel käes. Puuduvad piisavalt suured ärikeskused, kus kliendid sooviksid ühist rahaveokorraldust. Nende tekkimisel näeks asi välja nii, et keskuses oleks üks transiitseif, kuhu erinevate äride esindajad saaksid sularaha deponeerida. Loomulikult tuleks sularaha transiitseifi viia jalgsi, aga selle teekonna teevad turvaliseks ärikeskuse üldised turvameetmed.
Transiitseifi muretsemiseks peaksid olema huvitatud eelkõige pangad koostöös inkassatsioonifirmadega.