Mõõdukad: maks maa ja linna erinevustele!

Loomulikult toob kinnisvara lisaks õigustele kaasa kohustusi, nagu kõrvallehel väidab majandusminister Mihkel Pärnoja. Eestis on aga riigi väiksust arvestades maksu diferentseerimine mõttetu. Pealegi eeldab igasugune diferentseerimine keerukate süsteemide teket. Erineval maksustamisel ei saa ka Tallinna eri piirkondi n-ö ühe rauaga lüüa.

Mihkel Pärnoja on ajakirjanduses öelnud, et kui pealinna ettevõtjate äri hea asukoha eest rohkem maksu küsitakse, hakkavad nad loodetavasti enam tähelepanu pöörama Eesti muudele piirkondadele. Kinnisvaraarendajate hinnang on vastupidine -- kui maks muudab kinnisvara omandamise kallimaks ja selle pealt teenimise raskemaks, otsustatakse pigem välismaa kui mõne Eesti väikelinna kasuks. Nii ei kanna soov diferentseeritud kinnisvaramaksuga regionaalpoliitikat teha loodetud efekti. Suurem osa ettevõtlust koondub Tallinna, tahame seda või ei. Erineva maksustamisega ei ole täielikku võrdsust nii või teisiti võimalik saavutada. Võrdselt on võimalik olla vaid vaene, mitte rikas.

Mõõdukate maksuideed kannavad pigem poliitilist kui majanduslikku mõtet. Identiteedikriisis erakond pidi midagi vastu seadma koalitsioonipartnerist Reformierakonna tulumaksureformile. Samuti on mõõdukad lubanud hakata rohkem ära meelitama Keskerakonna valijaid. Mis sobib selleks paremini kui sama populistlik loosung: võtame rikastelt ja jagame vaestele.

Riigi eesmärk on suurendada rikkust riigis. Rikkust toodab ettevõtlus. Kuna suurem osa ettevõtlust asub Tallinnas, toimib mõõdukate idee ettevõtluse torpedeerimisena. Kui mõõdukad suudavad valitsuses olles tagada rikkuse teenimise ehk vähemalt 10% majanduskasvu pikema aja jooksul, võib ju arutleda selle ümberjagamise teemal. Esmalt tuleb rikkus aga teenida.